Arenguabi on hindamatu väärtusega paljudele inimestele maailmas, kellel puuduvad inimväärseks eluks vajalikud toit, peavari, võimalus omandada haridus või töökoht, millega oma peret üleval pidada. Üha keerulisemaks muutuvas globaalses majandusolukorras on nii doonorite kui ka arengumaade hulgas tõstatunud mitmeid raskusi, et kasutada olemasolevaid vahendeid selliselt, et saavutada korralikke tulemusi.

Üheks keskseks küsimuseks on puudulik info selle kohta, kuhu üldse arenguabi läheb ja milliste konkreetsete tegevuste jaoks. Arengumaade juhid ei tea täpselt, kui palju raha nende riikidesse investeeritakse ja milliste konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Võib vaid ette kujutada kui keeruline on sellises olukorras koostada mõistlikku riigieelarvet või teha pikaajalisi arenguplaane.

Doonorriikide valitsuste jaoks on probleemiks, et ei ole täpselt teada, milliseid tegevusi teised riigid rahastavad või millised on nende tulevikuplaanid. Selle tagajärjel toimub mõnes kohas dubleerimine ja teistes kohtades on selge alarahastus. Riigid on kokku leppinud, et tulevikus koordineerivad doonorid üksteisega oma plaane, kuid praktikas on puuduliku info kättesaadavuse tõttu ühine planeerimine ülimalt keeruline kui mitte võimatu.

Lisaks riigipeadele on keerulises olukorras ka kodanikuühiskond, sest kodanikel puudub korralik ülevaade, kuhu nende maksuraha on läinud või mille jaoks nende riigipead doonoritelt saadud raha kasutanud on. Avatud valitsemisest ja demokraatlikust aruandlusest on selline olukord kaugel.

Mis on lahendus?

Vastus on lihtne – arengukoostöö peab olema läbipaistev. Selleks, et ressursse saaks kasutada kõige õigemetes kohtades ning kõige vajalikumate tegevuste ellu viimiseks, peame teadma, kus, mille jaoks ja kui palju on arenguabi kasutatud. Ainult nii saame olla kindlad, et ühte külasse ei ehitata kolme koolimaja samas kui kõrvalolevas külas ei ole ühtegi. Arengukoostöö rahavoogude info avalikustamine võimaldab paremat planeerimist nii doonorite kui ka arengumaade poolt.

Väga tähtis on ka see, et arengukoostöö rahastuse ja poliitikate läbipaistvuse suurendamine võimaldab kogu maailma rahval oma valitsuse tegevustel silma peal hoida ja vajadusel sõna sekka öelda.

Arengukoostöö tulemuslikkuse tõhustamise kokkulepped sõlmisid riigijuhid 2011. aasta lõpus Pusanis, Lõuna-Koreas. Partnerlusleppes on selgelt väljendatud, et eesmärgiks on nii töötada välja ühised standardid rahavoogudest aru andmiseks kui ka muuta koostöö igas teises mõttes tulemuslikumaks.

Mis on Eestis tehtud?

Võime olla uhked, et Eesti kui e-riik on oma arengukoostöö andmete avalikustamisel olnud eesrindlik ning viimases Aid Transparency Index võrdluses paigutus Eesti 72 doonori hulgas 26. kohale. Riikidest olid avatumad vaid pikaajalise arenguabi andja kogemusega Suurbritannia või Põhjamaad, hilisematest Euroopa Liiduga liitujatest aga üksnes Tšehhi. Kõige suuremaks tugevuseks on avalik andmebaas, kust leiab infot kõikide rahastatud projektide kohta. Seega, me teame üsna täpselt, kuhu Eesti raha on läinud.

Samas ei ole põhjust loorberitele puhkama jääda, sest endiselt on probleemiks vähene koordineeritus nii partnerriikidega kui ka teiste doonoritega. Meie partnerid peaksid saama meilt konkreetseid ja mitmeaastase ulatusega siduvaid lubadusi, mis valdkondades ja kui suurte rahaliste vahenditega toimub edaspidine koostöö. Täna on riigipõhine strateegia olemas Gruusia jaoks ning Moldova oma on väljatöötamisel, kuid teiste partnerite puhul taolised kokkulepped puuduvad.

Kokkuvõttes peab tunnistama, et arengukoostöö läbipaistvus ei ole järjekordne bürokraatlik leiutis, vaid pigem vastupidi – poliitikadokumentide ja rahavoogude avalikustamine vähendab raiskamist ning korruptsiooni ja ennetab lünkade tekkimist suures hädas olevate piirkondade toetamisel.

Autor: Evelin Andrespok, Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert

Fotol välisminister Urmas Paet Brasilias avatud valitsemise partnerluse (Open Government Partnership, OGP) kõrgetasemelisel kohtumisel, 17. aprill 2012 (Välisministeeriumi foto)

Artikkel ilmus algselt Avatud Valitsemise Partnerluse veebilehel 17. aprillil 2013