Eesti võttis koos teiste ÜRO riikidega 2015. aastal vastu kestliku arengu eesmärgid ja sellest teemast räägitakse tõesti järjest enam. Samas ei olnud keegi enne meid uurinud Eesti seaduseid – kas need pigem toetavad või takistavad kestlikku arengut?

Sel aastal viis Praxis Eestis läbi esimese uuringu¹, et teada saada, kui palju ja kuidas Eesti ministeeriumid ja Riigikantselei tegelevad poliitika sidususega – kas saame öelda, et meie seadused ei tööta üksteisele vastu?

Näiteks, kuidas olla kindel, et jälgime Pariisi kliimalepet, kui jätkame põlevkivi kaevandamist, mille tõttu on Eesti maailma saastajate edetabelis 9. kohal? Eesti annab arenguriikidele arenguabi, kuid suurfirmad jätavad samades riikides maksmata maksuraha.

Seminari eesmärk on tutvuda poliitikate sidususe põhimõttega Eestis ja õppida Soomelt, kellel on päris hea süsteem juba töös. Samuti arutleme, kas 2019. aasta valimised võiksid kestlikule arengule lisakäigu anda ning poliitilist tahet suurendada.

Ajakava

13.00 – 13.30 Kerge eine ja kohv

13.30 – 14.00 Poliitikate sidusus: mida see tähendab ja miks on see vajalik?

AKÜ toob näiteid, mis on poliitikate sidusus ning selle seos kestliku arenguga.

14.00 – 14.45 Praxise uuringut tutvustab Jane Ester (Praxis)

Uuringust selgus, et sidusate seaduste loomisel on koordinatsioonis puudusi, lisaks oleks vaja rohkem teavitust ning poliitilist vastutust.

14.45 – 15.00 Kohvipaus

15.00 – 16.00 Koordinatsioon Soomes: kuidas nad sellega hakkama saavad? Marikki Stocchetti (Soome Arengukoostöö Poliitika Komitee direktor)

16. 00 – 17.00 Kuidas tekitada poliitilist tahet kestliku arengu suunal?

Avatud arutelu, kus kõik saavad “Suud puhtaks” formaadis sõna. Püüame ühiskoos vastuseid leida, kuidas parandada koordinatsiooni ja suurendada poliitilist vastustust.

Seminar on tasuta, kuid palume registreeruda enne 20. septembrit siin.

¹ Praxise uuring: Poliitikameetmete mõju arengumaadele: Poliitikate sidususe printsiibi rakendamise hindamine. Uuringut motiveeris läbi viima Välisministeeriumi Arengukoostöö ja Humanitaarabi arengukava eesmärk luua poliitikate sidususe raamistik aastaks 2020, uuringu tellis Arengukoostöö Ümarlaud.

Foto: Aron Urb