25.10.2018
Konföderatsioon CONCORD avaldas eelmisel nädalal 2017. aasta Euroopa Liidu arenguabi rahastuse raporti. See näitab, et Euroopa on eesmärgist panustada arengurahastusse 0,7% rahavamajanduse kogutulust (RKT) täpselt sama kaugel kui aasta varem. Praegust tempot jätkates täituks eemärk alles aastaks 2057, ligi 30 aastat hiljem kui esialgne tähtaeg 2030.
Kuigi Euroopa Liit säilitas oma positsiooni maailma suurima arenguabi ehk ODA (official development aid) doonorina, vähenes arenguabi eelarve võrreldes 2016. aastaga 4%. Tegelik arenguabi jäi summaarselt eelmise aastaga samale tasemele ja moodustab 2017. aasta eelarvest 81%. Eelarvest 19% moodustab näiline abi (inflated aid) ehk raha, mida raporteeritakse arenguabina, kuid mis tegelikult kulutatakse doonormaa hüvanguks. Võrreldes 2016. aastaga näiline abi vähenes, mis on rõõmustav tendents. AKÜ leiab siiski, et numbritega mängimise asemel peaksid kõik Euroopa riigid tegelema sisulise töö ja tegeliku arenguabi rahastuse suurendamisega.
Positiivse poole pealt on vähim arenenud riikide (Least Developed Countries) rahastus suurenenud 4% võrra, esimest korda pärast 2013. aastat. Sellegipoolest peaks rahastus ka seal suurenema – 2017 moodustas see 0,11% rahvamajanduse kogutulust, kohustus näeb aga ette 0,15% 2020. aastaks.
Eesti ODA langes võrreldes 2016. aastaga 0,19% RKT pealt 0,17%-ni. Meie riiklik rahastusstrateegia näeb sarnast arengurahastuse taset kuni aastani 2019, mistõttu ei ole 0,02%-ne langus üllatuslik. Rahastus kasvab peamiselt põgenike ja ja julgeolekuga seotud kulutustele. Kui vaadata kümmet suurimat arenguabi saajat, annab Eesti vähim arenenud riikidest raha ainult ühele, see on Afganistan – üks Eesti arengukoostöö prioriteetriikidest. Üheks märkimisväärseks trendiks Eesti arengurahastuses on ka jätkuvad maksed Euroopa Liidu Aafrika Usaldusrahastusse, kuhu on tehtud makseid 1,45 miljoni euro ulatuses.
2017. aasta teises pooles oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ning juhtis EL-i nõukogu arengukoostöö, AKV (Aafrika, Kariibid ja Vaikse ookeani piirkonna riikide) ning humanitaar- ja toiduabi töögruppi. Peamiste töövõitudena veeti edasi digitaalsust arengukoostöös, lepiti kokku nõukogu järeldused kaubandusabi osas ning käivitati Euroopa Kestliku Arengu Fond (European Fund for Sustainable Development – EFSD).
Eesti on võtnud kohustuse tõsta arengurahastus 0,33%-ni rahavamajanduse kogutulust aastaks 2030. Kuigi ajajoonel on see saavutatav, ei ole konkreetset strateegiat, kuidas selleni jõutakse. Meie arenguabi sihiks on jätkuvalt idanaabruskond ning panustame digiteemadele arengukoostöös, kus Eestil on pakkuda lisaväärtust.
2019 aasta veebruariks on planeeritud uus Välispoliitika Arengukava 2030, kuid sellega kaasnevaid muutuseid on hetkel raske ette näha. Jätkuvatel Euroopa finantsraamistiku (ing. k. Multiannual Financial Framework – MFF) kõnelustel on Eesti näidanud üles muret võimaliku ühtse välisinstrumendi osas, sest see võib hägustada rahastamise prioriteete, milleks Eestil on idanaabruskonna partnerite areng ja mida hetkel finantseeritakse eraldiseisvast instrumendist.
Võttes arvesse praguseid andmeid ja hetkel läbiräägitavat Euroopa Liidu eelarvet, kutsub Euroopa arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonna vabaühendusi ühendav katuseorganisatsioon Concord Euroopa Liidu institutsioone ja EL liikmesriike kindlustama, et vaesuses elavate inimeste õigused ja prioriteedid, abi kvaliteet ja arengukoostöö tulemuslikkus on EL-i arengukoostöö rahastamise ja programmeerimise keskmeks.
Konföderatsioon CONCORD koostab igal aastal AidWatch raporti, mis annab ülevaate Euroopa arengukoostöö rahastusest. AidWatch 2018 raport.
CONCORD on Euroopa arengukoostöö ja humanitaarabi riiklikke katusorganisatsioone ja võrgustikke ühendav organisatsioon, kes oma liikmete kaudu esindab rohkem kui 2600 vabaühendust üle Euroopa.
Kommentaarid