Terveilm

Ebavõrdsus riikides ja riikide vahel

goal10Rahvusvaheline kogukond on teinud märkimisväärseid jõupingutusi inimeste välja aitamiseks vaesusest. Kuid ebavõrdsus püsib, eriti juurdepääsus tervishoiu- ja haridusteenustele, aga ka muudele võimalustele. Kõige haavatavamad on vähimarenenud riigid, raskesti ligipääsetavad arengumaad ja väikesed arenevad saareriigid.

Kuigi erinevust riikide sissetulekute vahel on vähendatud, on riigisisene ebavõrdsus kasvanud. Ollakse üha suuremal üksmeelel, et majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kui see ei hõlma jätkusuutliku arengu kolme tahku – majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku arengut.

Ebavõrdsuse vähendamiseks peaksid poliitikad pöörama tähelepanu ebasoodsamas olukorras ja marginaliseeritud elanikkonnale.

Faktid:

  • Arvestades rahvastiku suurust, kasvas aastatel 1990–2010 arengumaades sissetulekute ebavõrdsus 11%
  • 75% arengumaade leibkondadest elab täna ühiskondades, kus sissetulek on jaotunud ebaühtlasemalt kui 1990ndatel.
  • Andmed näitavad, et teatud tasemest edasi takistab ebavõrdsus vaesuse vähenemist ning inimeste saavutuskogemust ja eneseväärikust
  • Sissetulekute ebavõrdsuse süvenemises pole midagi vältimatut. Mitmed riigid on suutnud sissetulekute ebavõrdsusele piiri panna või seda vähendada ning saavutada seejuures tugevad kasvunäitajad
  • Sissetulekute ebavõrdsust pole võimalikseljatada, kui ei lahendata põhjuseid ehk võimalused jäävad ebavõrdseteks
  • ÜRO Arenguprogrammi korraldatud ülemaailmses uurimuses tunnistasid poliitikakujundajad kogu maailmast, et nende riikides esinev ebavõrdsus on üldiselt kõrge ja võib takistada pikaajalist sotsiaalset ja majanduslikku arengut
  • Arengumaade andmed näitavad, et kõige vaesema viiendiku hulka kuuluvad lapsed surevad endiselt kolm korda suurema tõenäosusega enne viieaastaseks saamist kui rikkaima viiendikku eakaaslased
  • Sotsiaalkaitse on üle maailma märkimisväärselt laienenud, kuid puudega inimestel on keskmisest kuni viis korda suurem tõenäosus kanda meeletult kõrgeid ravikulusid
  • Vaatamata emade suremuse langusele enamikes arengumaades, on maapiirkondades elavatel naistel endiselt kuni kolm korda suurem tõenäosus sünnituse ajal surra kui linnas elavatel naistel

Eesmärgid:

  • Saavutada 2030. aastaks järk-järgult sissetulekute skaalal alumise 40% elanikkonna sissetulekute suurenemine riigi keskmisest kiiremini ning säilitada see kasv.
  • Suurendada 2030. aastaks kõikide inimeste mõjuvõimu, sõltumata nende vanusest, soost, puudest, rassist, rahvusest, päritolust, usutunnistusest ja majanduslikust või muust seisundist. Toetada nende sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist.
  • Tagada võrdsed võimalused ja vähendada sissetulekute ebavõrdsust, tühistades muuhulgas diskrimineerivad seadused, tegevuspoliitikad ja tavad ning toetades sobivaid õigusakte, tegevuspõhimõtteid ja meetmeid.
  • Võtta vastu tegevuspoliitikad (eelkõige maksustamist, töötasu ja sotsiaalkaitset käsitlevad) ning saavutada järk-järgult suurem võrdsus.
  • Täiustada ülemaailmsete finantsturgude ja finantseerimisasutuste reguleerimist ja kontrolli nende üle.
  • Tagada arengumaade suurem esindatus ja mõjuvõim ülemaailmsete rahvusvaheliste majandus- ja finantseerimisasutuste otsustusprotsessis, et muuta nende asutuste tegevus tõhusamaks, usaldusväärsemaks, vastutustundlikumaks ja põhjendatumaks.
  • Toetada inimeste distsiplineeritud, ohutut, korrapärast ja vastutustundlikku rännet ja liikuvust, sealhulgas planeeritud ja hästi hallatud rändepõhimõtete rakendamise abil.
  • Kohaldada kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni kokkulepetega arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide suhtes eri- ja sooduskohtlemist.
  • Stimuleerida ametlikku arenguabi ja rahavooge, sealhulgas välismaiseid otseinvesteeringuid neid kõige enam vajavatesse riikidesse, kooskõlas nende riikide arengukavade ja –programmidega.
  • Vähendada 2030. aastaks sisserändajate poolt kodumaale saadetava raha ülekande maksumust alla 3% ja kaotada kanalid, kus ülekande maksumus on kõrgem kui 5%.

Lingid:

United Nations Department of Economic and Social Affairs

UNDP

UNICEF

United Nations Office of the High Representative for the Least Developed Countries, Landlocked Developing Countries and Small Island Developing States (UNOHRLLS)

Allikas: UN.org

Samal teemal

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee