2002
2003
2004
2005
2007
2008
2013
Koostöövõrgustiku tekkimine
Arengukoostöö Ümarlaual on oluline roll Eesti arengukoostöö kujunemises. 90ndate lõpus andis Eesti ise esimest korda arenguabi ning samal ajal hakati teemaga tegelema ka riigisiseselt. Välisministeerium asutas arengukoostöö büroo ning mitmed mittetulundusühingud tegelesid piiriüleste probleemidega. Kuid arengukoostöö ise oli alles võõras mõiste ning ühiskonnas vähetuntud, samuti puudus nägemus Eesti rollist arenguabi andjana.
„Tänu avatud Eesti Fondi initsiatiivile tekkis võrgustik nendest MTÜdest, kes mingis valdkonnas arengukoostööga tegelesid“ Reet Laja. Samad organisatsioonid soovisid panustada Eesti arengukoostöö edendamisse ja hakkasid koos lahti mõtestama arengukoostöö konseptsiooni ning otsima võimalusi koostöö tegemiseks. Leiti, et kõige sobivam viis on ümarlaud – kõigil osapooltel on võrdsed võimalused kaasa rääkimiseks ning kordamööda täidetakse organisatsiooni juhtimiskohustusi.
Ümarlaua vormi toetas ka Välisministeerium, sest eestkosteorganisatsiooniga on lihtsam suhelda kui üksikute ühingutega eraldi. Arengukoostöö Ümarlaua ja Välisministeeriumi suhted arenesid järk-järgult. Tehti koostööd, et välja selgitada, kellele, kuidas ja milleks abi anda ning samuti ühiskonna toetuse suurendamiseks.
Oluline abi tuli rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja Skandinaavia riikidelt, mis toetasid Eesti inimeste osalemist koolitustel, konverentsidel ja teabepäevadel. Eesti organisatsioonid olid küll pädevad oma kitsastes valdkondades, kuid teadmised arengukoostööst olid piiratud.
„Ma arvan, et AKÜ loomise impulss on ikka Euroopa Liidu liikmeks saamine, sellega seotud võimalused ja kohustused“ Riina Kuusik-Rajasaar. Ühelt poolt seadis Euroopa Liit uutele liikmesriikidele kohustuse tegeleda arengukoostööga, teisalt kasvas ühiskonna heaolu ning võimalused abi vajavate riikide aitamiseks.
Eesti poole hakkasid pöörduma endised Nõukogude Liidu vabariigid, kes olid huvitatud Eesti kogemusest. Idapartnerlus ja reformikogemuse jagamine saidki algusaastatel Eestile peamiseks arengukoostöö vormiks.
Aktiivne tegevus ja traditsioonide algus
Arengukoostöö Ümarlaud koondas endas väga erineva tausta, kogemuse ja eesmärkidega organisatsioone. Sellest tulenevalt tekkisid arutelud, kuidas Eesti peaks panustama arenguabisse ja mille järgi valima sihtriike. Arvamused jagunesid kaheks – tänu olemasolevatele kogemustele ja sidemetele tegeleti idapartnerlusega, kuid teiselt poolt peeti ka oluliseks vähim arenenud riikide aitamist ning klassikalisele arengukoostööle pühendumist.
„Eesti on ühiskonnana arengukoostööks ebaküps. Teema on meedias vähetuntud, üldine huvi väike. Arengukoostöö ei ole ühegi Eesti organisatsiooni põhitegevus“ Riina Kuusik, 2005. Eesti ühiskonna vähene teadmine arengumaadest ja arenguabist sai otsustavaks teerajajaks AKÜ tegevustele. AKÜ võttis maailmahariduse suuna ning erinevate ettevõtmiste kaudu sooviti inimesi teavitada arengumaade probleemidest ja võimalustest nende leevendamiseks.
Arengukoostöö Ümarlaud tutvustas Eestis esimest korda õiglase kaubanduse kohvi. „Meid vaadati nagu kuutõbiseid. See tundus pöörane asi. Eestis poldud varem sellist asja nähtud“ Aivar Roop.
AKÜ alustas vabatahtlike lähetamist arengumaadesse, eesmärgiga aidata vaeseid kogukondi ning hiljem kogemuste jagamise kaudu ka Eesti inimesi rohkem teema peale mõtlema panna. Korraldati esimene kogupereüritus Maailmapäev, mis tutvustas inimestele arengukoostöö organisatsioonide tegevust ja valdkonda.
Loodi infovärav www.terveilm.ee. ’Terve ilm’ on mitmetähenduslik – ümarlaud tegeleb kogu maailmaga ja keskendub ka ’tervele’ tervise mõttes. See asendas Arengukoostöö Ümarlaua pikka ja lohisevat nime ning aitas tuua AKÜ tegevused tavainimestele lähemale.
Organisatsiooni paremaks toimimiseks ja rahastuse taotlemiseks loodi 2007. aastal mittetulundusühing.
Praegune AKÜ
Aasta pärast mittetulundusühingu loomist sai AKÜ endale uue meeskonna. Tööle asusid tegevjuht ja poliitikaekspert, kes alustasid organisatsiooni sutruktuuri välja töötamist ning seadsid eesmärgiks kvaliteedi tõstmise, eestkostetöö tugevdamise ja koostöövõrgustiku laiendamise. Hiljem liitus meeskonnaga kommunikatsioonijuht, kes aitab kaasa AKÜ jaoks väga olulise ülesande, arengukoostöö alase teavitustöö tegemisele.
AKÜ viib läbi projekte uute liikmete kaasamiseks ning koostöö tugevdamiseks, üleeuroopalise koostöövõrgustiku arendamiseks ning Euroopa Liidu arengukoostöö poliitika vahendamiseks. AKÜ pakub oma liikmetele tuge arengupoliitika mõistmisel, kaasarääkimisel ja kujundamisel. Lisaks toimuvad koolitused teavitustöö edendamiseks ning AKÜ jätkab traditsiooniliselt Maailmapäeva korraldamist ja vabatahtlike saatmist arengumaadesse GLEN projekti raames.
AKÜst on kujunenud arengukoostöö eestkostja Eesti ühiskonnas ning tugev katuseorganisatsioon, mis toob kokku erinevad osapooled – arengukoostöö praktiseerijad ja poliitika kujundajad. „AKÜ-l on Välisministeeriumi arengukoostöö büroo silmis päris kõrge usalduskrediit ja ootused ning soovime ja loodame, et entusiasm ei vaibu“ Kaili Terras.
Arengukoostöö Ümarlaua asutajad
AKÜ põhikirja järgi kuuluvad organisatsiooni juhtimisstruktuuri järgmised otsustusorganid: üldkoosolek, nõukogu ja juhatus.
AKÜ kõrgeim organ on vähemalt kord aastas toimuv liikmete üldkoosolek.
Nõukogu roll on anda juhatusele suunised AKÜ tegevuste planeerimisel ja nõustada AKÜ töötajaid erinevate teemade käsitlemisel. Nõukogu liige on Mari-Helene Kaber (Humana Eesti)
Juhatuse ülesanne on organisatsiooni esindamine ja igapäevase töö korraldamine vastavalt põhikirjalistele eesmärkidele, mille elluviimise eest vastutavad tegevbüroo töötajad.
Lisaks üldkogule osalevad AKÜ liikmed organisatsiooni seisukohtade kujundamises AKÜ töörühmade kaudu. Siiani on aktiivselt koos käinud maailmahariduse töörühm, kuid plaan on luua ka teisi töörühmasid kõige aktuaalsematel teemadel.
Lisaks AKÜ töörühmadele osalevad ümarlaua esindajad ka Euroopa katusorganisatsiooni CONCORD töörühmades:
Oma tegevuses juhindume Eesti Vabariigi seadustest ja põhikirjast. AKÜ-põhikiri on vastu võetud 20. detsembril 2006. aastal Tallinnas toimunud üldkoosolekul ning seda muudeti üldkoosoleku otsusega 14. mail 2009. aastal.
Üks AKÜ põhikirjaline eesmärk on parimate arengukoostöö poliitikate eest seismine. Oma töö paremaks korraldamiseks on liikmeskond kokku leppinud AKÜ eestkoste hea tava. (Aitäh KÜSK-ile toetuse eest selle koostamisel!)
Lisaks nendele alusdokumentidele juhindume ka erinevate koostöövõrgustike raames kokkulepitud eesmärkidest, millest olulisemad on Euroopa katusorganistsiooni CONCORD suunised.
Peame oluliseks Eesti kodanikuühenduste eetikakoodeksi põhimõtete rakendamist igas oma tegevuses.
Finantsaruanne 2016 ja sisuaruanne 2016
Finantsaruanne 2016 ja sisuaruanne 2016
Tegevustoetuse sisuaruanne 2015, AKÜ tegevuskava 2015 raport, Tegevustoetus 2015 finantsaruanne I ja II PA
Tegevustoetuse sisuaruanne 2014 TT 2014 finantsaruanne eelarve, TT 2014 finantsaruanne kulude loetelu 2014 finantsaruanne kulud
Tegevustoetuse eelarve täitmine 2013 Tegevustoetuse kulude loetelu I pa 2013 Tegevustoetuse kulude loetelu II pa 2013 Tegevustoetuse sisuaruanne 2013
Strateegia eesmärk on arendada organisatsiooni, kaardistades hetkeolukorda ning määratledes tegevuse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos mõõdikutega.
Oma tegevustes arvestab AKÜ järgmiste kokkulepetega:
ÜRO aastatuhande arengueesmärgid
Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015
Euroopa arengukonsensus
Euroopa konsensus arengupoliitikas: arenguhariduse ja arengualase teadlikkuse tõstmise tähtsus
Maailmahariduse arengusuunad Eestis 2011-2015
Vabaühenduste konsensus: vabaühenduste arengukoostöö tõhususe raamistik
Vabaühenduste eetikakoodeks
Kaasamise hea tava
Strateegia raames peetakse AKÜ all silmas nii liikmeid, tegevbürood kui ka nõukogu.
Tähtsamad partnerid:
Välisministeerium – arengukoostööpoliitika kujundaja ja elluviija. Oluline rahastaja, koostööpartner eestkostetegevusel, teavitustegevusel
CONCORD – arengukoostööpoliitika mõjutaja Eroopa Liidu tasandil. Oluline partner eestkostetegevusel
EMSL – kodanikuühiskonna tegutsemise üldise kliima kujundaja Eestis, tegevuskeskkonna suunaja ja mõjutaja
Strateegia rakendamise tegevuskava kinnitatab igal aastal AKÜ üldkoosolek.
MISSIOON
AKÜ missioon on kaasata Eesti avalikkust, organisatsioone ning riiki võtma aktiivset rolli arengukoostöös ja globaalses solidaarsuses ning aidata kaasa vaesuse vähendamisele ja inimarengu edendamisele.
VISIOON
AKÜ on professionaalne, aktiivne ja tunnustatud arengukoostöö ning humanitaarabi vallas tegutsevate vabaühenduste võrgustik Eestis. Tegutseme arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonnas kompetentsi hoidjana, koostöö arendajana, teabe vahendajana ning Eesti ja EL poliitikate hindaja ja mõjutajana.
STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTAKS 2015
EESMÄRK 1: AKÜ on tunnustatud partner arengukoostöö poliitika kujundamisel ja elluviimisel
EESMÄRK 2: AKÜ on tõhus maailmahariduse koordineerija ja teostaja Eestis ning avalikkuse arengukoostööst teavitaja
EESMÄRK 3: AKÜ liikmete koostöö on aktiivne ja professionaalne ning selle toimimiseks on olemas vajalikud vahendid
Laadi alla AKÜ strateegia 2012-2015