Alates 2010. aastast jagab Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi projektidele toetust Vabariigi Valitsuse määruse “Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord” alusel. Arengu- ja humanitaarabi toetust rahastatakse Välisministeeriumi eelarves olevatest arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Toetust saab taotleda kas avatud või piiratud taotlusvoorus järgmisteks tegevusteks:

• projektideks arenguriikides;
• Euroopa Komisjoni arengukoostööprojektide kaasrahastamiseks (vt. täpsemalt allpool olevast rubriigist “Euroopa Komisjon”);
• stipendiumite andmiseks Eesti prioriteetsete partnerriikide kodanikele;
• maailmahariduse ja Eesti avalikkuse teavitamise projektideks;
• piiratud taotlusvoorus arengukoostööö projektideks (erandjuhtudel spetsiifilise valdkonna puhul) ja humanitaarabi andmiseks.

Lisaks teeb Eesti arengukoostööd prioriteetsete partnerriikidega nendes riikides asuvate välisesinduste kaudu – seda nimetatakse mikrofinanteeringuks.

Arengukoostöö puhul antakse toetust Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas 2011-2015 toodud prioriteetsetele partnerriikidele ja projektipartneritele ning valdkondadele. Need on inimarengu, majandusarengu, rahu, inimõiguste tagamine, demokraatia ja säästliku arengu toetamine ning teavitamine ja maailmahariduse edendamine.

Avatud taotlusvoorus saavad taotluse esitada:

• valitsusasutused või selle hallatavad asutused;
• kohaliku omavalitsuse asutused või selle hallatavad asutused;
• Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad mittetulundusühingud või sihtasutused, sh maakondlikud või üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud;
• Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad muud juriidilised  isikud.

Taotlemise tingimused
Taotlusvormid ja juhendid
Taotluse hindamine
Toetuse saajale
Korduma kippuvad küsimused
Lisainformatsioon

Varasematel aastatel toetatud projektidega saad tutvuda arengukoostöö andmebaasis.

Allikas: Välisministeerium

Vaata välisminister Urmas Paeti kommentaari Eesti arengukoostöö rahastamisele 2011. aastal:

Euroopa Liit on maailma suurim arengukoostöö rahastaja. Arengukoostööpoliitika ettevalmistamise ja kavandamise eest vastutab Euroopa Komisjon ning raha suunatakse partnerriikidesse nii valitsuste kui valitsusväliste osalejate kaudu. Ka Eesti organisatsioonidel (eelkõige kodanikuühendustel ja kohalikel omavalitsustel, aga ka ettevõtetel) on võimalik osaleda suurtes ja väikestes arengukoostöö ning maailmahariduse projektides.

Otsi rahastusvõimalusi EuropeAid lehelt!

Võid liituda Euroopa Komisjoni projektivoorude infokirjaga EU-Call-Info. Selleks saada aadressile eu-call@engagement-global.deiseenda nimi, oma organisatsiooni nimi ja aadress ning e-posti aadressid, mida soovite listiga liita.

Kust leida kaasrahastus?

Välisministeeriumilt saab Euroopa Komisjonilt positiivse rahastusotsuse saanud arengukoostöö või maailmahariduse projektile taotleda toetust kaasfinantseeringu katmiseks (kuni 25% kogu projekti maksumusest).

Kaasfinantseeringu toetust võivad taotleda:

• kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;
• Eestis registreeritud ning püsivalt tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, mis tegutseb avalikes huvides, sealhulgas maakondlik või üleriigiline kohaliku omavalitsuse üksuste liit.

Toetuse saamiseks peab ministeeriumile esitama:

1. taotlusvormi;
2. Euroopa Komisjonile esitatud projekti täistaotluse koopia;
3. Euroopa Komisjoni tehtud rahastamisotsuse või sõlmitud toetuslepingu koopia.

Lisainfo: Valitsuse määrus “Arengu- ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord” ja Välisministeeriumi koduleht

Abimaterjalid taotluse täitmiseks

AKÜ koostas oma Soome kolleegide abiga eestikeelse käsiraamatu “EL rahastuse käsiraamat: arengukoostöö ja maailmahariduse projektid“, kus on esitatud teave komisjoni hallatavate ja MTÜdele sobivate rahastamisviiside kohta. Põhirõhk on neil temaatilistel rahastamisviisidel, mille kaudu on sellistel organisatsioonidel kõige hõlpsam rahastamist taotleda. Peale selle käsitletakse raamatus ka taotlusprotsessi ja projektide rakendamisega seotud põhiküsimusi.

Kui pärast käsiraamatuga tutvumist tekivad lisaküsimused, võtke ühendust AKÜ bürooga. AKÜ püüab teid aidata Euroopa Komisjoni rahastamise saamise võimalustega seotud küsimustes ning korraldada vajadusel rahastamise taotlemist ja projektijuhtimist käsitlevaid koolitusi. Samuti võib AKÜ abistada teistest ELi liikmesriikidest koostööpartnerite leidmisel.

Käsiraamatu koostamist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Vaata ka Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgsi vastuseid küsimustele EL arenguabi kohta:

Euroopa Liidu finantsraamistik aastateks 2014-2020 (European Multiannual Financial Framework, MFF) määrab kindlaks ELi eelarveprioriteedid aastateks 2014–2020. ELi institutsioonid alustasid läbirääkimisi raamistiku üle 2011. aastal ning nendega loodeti jõuda lõpule 2013. aastal. 2014. aasta alguses on ajakava veidi muudetud ja raamistik loodetakse paika saada 2014. aasta jooksul.

Veebruaris 2013 arutasid riigipead Brüsselis Euroopa Ülemkogul EL eelarvet aastateks 2014-2020. Ühe olulise valdkonnana räägiti ka arengukoostöö rahastust ning lõpptulemusena külmutati see rahastus praegusele tasemele, kuid Euroopa Komisjoni pakutud ideaalist jäime kaugele. Meie blogis on kogumik parimaid säutse #MFF #EUCO teemal sellest kohtumisest.

Euroopa Parlament lükkas 14. märtsil 2013  Euroopa Ülemkogu 8. veebruari järeldused tagasi. EP saadikud soovisid, et eelarve oleks paindlikum ja efektiivsem.

Eesti kodanikuühenduste arvamus

Arengukoostöö Ümarlaua siht on selgitada Eesti ühendustele lahti selle keeruka protsessi olemus ja põhilised instrumendid ning esitada omapoolsed ettepanekud nii Eesti riigile kui ka Euroopa Liidule raamistiku kohta. Fookus on eelkõige arengukoostöö ja kodanikuühiskonnaga seonduvatel teemadel.

19.-20. septembril 2012 korraldas AKÜ seminari, kus Concord Danmarki poliitikaekspert Taanist tutvustas, millistest elementidest raamistik koosneb ja kuidas saaks Eesti (ühendused) mõjutada eelarvet endale soodsas suunas. Tegu oli ühisseminariga Läti ja Leedu organisatsioonidega ning pärast seminari saadeti ka ühispöördumine kolme riigi peaministritele, kus toodi välja ühenduste peamised seisukohad. Koolituse materjalid allpool olevast e-raamatukogust.

• AKÜ pöördumine peaministrile 31.10.2012 (CC: välis- ja rahandusministritele; teadmiseks Riigikogule)
• Riigikogu rahanduskomisjoni vastuskiri 24.01.2013

Uuri lisaks:

10 asja, mida peaksid MFF-st teadma

EL nõukogu leht 2014-2020 finantsraamistiku läbirääkimistest

Euroopa Komisjoni leht 2014-2020 finantsraamistikust

Euroopa kodanikuühenduste võrgustiku CONCORD seisukohad

Rahandusministeeriumi leht EL struktuuritoetustest 2014-2020