Naisinvestorite Klubi asutaja, õpetaja Kristi Saare on pärit Rakverest. Tema neli aastat tagasi asutatud Naisinvestorite klubis on nüüdseks üle 10 000 liikme ning koolitustel käinud üle 1500 naise kogu Eestist.

Kristi räägib klubi sünnist: “Õppisin Tartus ja tulin Tallinnasse Noored Kooli programmi õpetajaks. Hakkasin andma majanduse programmi ja nägin, et selles vallas valitseb must maa – õpilased ei teadnud vähematki majanduse alustaladest. Teine käivitav faktor oli isiklik, läksin õpetajna tööle aastal 2011, kui õpetajate palk on 600 eurot bruto. Ka sel ajal ei olnud võimalik selle raha eest ära elada ja pidin mõtlema, kuidas veel elatist teenida.”

Kristi hakkas investeeringute temaatikat uurima ja leidis kaks suurt probleemi: “Esiteks võtad ajalehe ja näed pealkirja, et toimus tehing väärtusega miljon eurot. Aga mida siis teha, kui tahad investeerida kümne euro kaupa? Selle kohta polnud vähematki infot. Kui hakkasin käima koolitustel, siis selgus, et olin ainuke naine grupis. Uurisin erinevates võrgustikes naiste käest ja selgus, et naised ei julge investeerida, see tundub keskealiste pintsakus meeste maailm.”

Peale neid vestlusi saigi alguse sotsiaalmeedia grupp “Naisinvestorite klubi”, kus kohe lepiti kokku ka esimene kokkusaamine kaks nädalat hiljem.

Harutades müütide pundart

Kui küsin, mis probleemid on seotud naiste ja investeeringutega, noogutab Kristi ja tundub, et ta on seda lugu ennegi jutustanud: “Üritame mitmeid probleeme korraga lahendada. Esiteks on soostereotüüp, et investeerimine ei ole naiste ala. Teiseks usutakse, et see eeldab matemaatika oskamist ja seda ju naised ei oska,” ütleb Kristi muige saatel.

Olukorda ei tee paremaks ka ühiskondlikud trendid – kui vaadata palgalõhet ja pensionilõhet, on naiste käes lihtsalt vähem raha ja selge, et investeerida on lihtsam, kui raha jääb üle. Kristi toob näite: “Enamus üksikvanemaid on naised. Võib huumorgia öelda, et ühiskonna mudel on selline, et mehel on vara ja naisel on lapsed.”

Aastate jooksul on kogunenud palju huvitavaid arvamusi, näiteks uuris üks meesterahvast ettevõtja siiralt, et kui tegu on naisinvestoritega, kas te siis investeerite käekottidesse ja kingadesse? “Me teame, et teemast huvitatud naised on investeerimises täpselt sama suutlikud, see ei peaks olema midagi erilist ja imelikku,” võtab Kristi probleemide teema kokku.

Toetades ja julgustades lahenduste poole

Klubi tegevusest saavad kaudselt kasu kõik naised, aga aja jooksul on välja kujunenud sihtgrupid, kellega jõuakse tegeleda. Kõige suurem rõhk on alustavatel investoritel. “Kolmandik huvitunud naistest ei ole veel midagi teinud, kolmandik proovivad alustada või on natuke juba teinud. Kolmas osa on need, kes juba aktiivselt investeerivad. Meie tegeleme kahe esimese kolmandikuga – julgustame esimesi ja toetame teisi, et nad jõuaksid viimasesse kolmandikku,” selgitab Kristi.

Klubi eesmärk on aga oluliselt laiem kui investeerimine. “Kõigil inimestel võiks olla rahaasjad korras, julgustame naisi sõna võtma ja ettevõtlusega tegelema. Aga kui sa ei näe naisi, kes oskavad seda teha, siis ei usugi, et sellega hakkama saad. Paljud naised on leidnud inspiratsiooni just sellest, kui nad loevad minu koht artiklit, et tavaline õpetaja investeerib,” julgustab Kristi.

On selge, et ükski inimene ei taha rahaga vastutustundetult ümber käia, kuid Eestis ei ole ajaloolistel põhjustel olnud vanematel majandamise ja investeerimise kogemust, mida lastele edasi anda. Samuti ei ole lastel koolis võimalik saada majandusest algteadmisi.

Kristi räägib tegevustest, mida on tõesti palju: “Hariduslünka püüame koolituste kaudu vähendada. Lisaks on meil õpigrupid, kus huvilised saavad toetust ja juhendamist. Tahame jõuda ka väiksematesse linnadesse, kuigi ise elame Tallinnas. Facebooki grupp annab kõikidele huvilistele võimaluse diskussioonis osaleda. Meie suurim sündmus on aastakonverents, mis lisaks teadmiste jagamisele annab naistele ka motivatsiooni edasi uurida.”

Naisi on rohkem näha

Neli aastat tegutsemist on näidanud selget mõju, nii individuaalsete lugude kaudu kui üldpildis, nüüd on ka teistes investeerimisgruppides ja üritustel on rohkem naisi näha. Kristil on plaan, et kui järmisel aastal täitub Naisinvestorite klubil 5 tegutsemisaastat, pakub ta mõnele huvitatud tudengile selle mõju mõõtmist lõputöö teemaks. Kes soovib, võib juba praegu ühendust võtta.

Koduleht: Naisinvestorite Klubi

Naisinvestorite Klubi grupp Facebookis

Fotod: Naisinvestorite klubi

Miks on nende tegevus oluline?

Soolisest võrdõiguslikkusest rääkides lähevad sageli kired lõkkele ja selle ümber liigub palju müüte. Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see lihtsat seda, et naised ja mehed võivad ennast teostada nii, nagu ise soovivad ja neid ei kohelda erinevalt lihtsalt selle pärast, kas nad sündisid poisi või tüdrukuna. Kui teoorias kõlab see lihtsalt, siis praktika on keerulisem. Vaesemates riikides saadetakse näiteks poisid sagedamini kooli, samal ajal kui tüdrukud jäävad emale appi põllutöödele või koju. Aga see ei tähedan ainult naiste õiguseid. Näiteks Eestis on meestel tunne, et neilt oodatakse edukas olemist iga hinna eest, mille tõttu on meestel rohkem südamehaiguseid ja läbipõlemist. Naised saavad aga täpselt samadel ametikohtadel vähem palka ning lisaks teevad 4 tundi tasustamata tööd päevas.

Kestliku arengu mõiste võib tuttavalt kõlada, kuid selle sisu jääb tihti segaseks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. Eesmärke on kokku 17, kirjutasime ühe loo iga eesmärgi kohta.

Pikemalt eesmärgi 5 kohta – sooline võrdõiguslikkus.

 

Lugude kirjutamist toetas Põhjamaa Ministrite Nõukogu, kuid selles loos esitatu ei pruugi esindada nende ametlikke seisukohti.