Homme, 22. jaanuaril algab Maailma Majandusfoorum, kus rahvusvaheline ühendus Oxfam esitleb raportit eelmise aasta maailma sissetulekutest. Andmed näitavad, et samal ajal kui maailma miljardäride vara kasvas eelmisel aastal keskmiselt 2,5 miljardi võrra päevas, kaotas maailma vaesem pool elanikkonnast 11% oma sissetulekutest.

AKÜ huvikaitse spetsialist Karl Oskar Villsaare sõnul on viimaste aastakümnete suurimaid saavutusi olnud väga suure arvu inimeste vaesusest välja toomine. “Küll on aga senine tempo aeglustunud ja ekstreemne vaesus on näiteks Sahara-taguses Aafrikas kasvanud. Oxfami raport toob välja, et ühiskondade ebavõrdusus seab ohtu ka demokraatia – inimesed on vastuvõtlikumad populismile ja vaenu õhutamisele. Mitmed riigijuhid süüdistavad naisi, immigrante või seksuaalvähemusi ja ei keskendu elanikkonna liitmisele ning ebavõrdsuse vähendamisele”.

Peaaegu pool maailma elanikkonnast (3,4 miljardit) elab vaesuses ehk vähem kui 5,5 dollariga päevas. Samas on viimase kümne aasta jooksul miljardäride arv kahekordistunud. Näiteks Brasiilias ja Suurbritannias maksavad vaesemad 10% elanikkonnast proportsionaalselt rohkem makse kui rikkaim 10% elanikkonnast. Kui 1% maailma rikkaimatest inimestest maksaks vaid 0,5% lisamaksu, saaks selle raha eest koolis käia kõik 262 miljonit last, kes hetkel haridust ei saa.

Karl Oskar Villsaar selgitab: “Väga rikkad inimesed maksavad järjest vähem makse ning selle tõttu kannatavad miljardid inimesed, ennekõike naised ja lapsed. Maksudest kõrvalehoidmise või madalate maksude tõttu ei saa riigid pakkuda avalikke teenuseid, näiteks haridust või arstiabi.”

Ebavõrdsus on oluliselt seotud sooga – mehed omavad üleilmselt 50% rohkem vara kui naised. Kohtades, kus avalikke teenuseid ei ole võimalik pakkuda, on kaotajad just naised ja tüdrukud – kui perel ei ole raha koolimaksuks, võetakse esimesena koolist ära tüdrukud. Naised teevad enamuse tasustamata tööst ja kui tervishoiuteenused veavad alt, jäävad nad koju lähedasi põetama. Oxfami arvutas välja, et kui kogu maailma naiste tasustamata töö teeks ära rahvusvaheline ettevõte, oleks selle aastane käive 10 triljonit ehk 43 korda suurem kui Apple’l, mis on hetkel maailma suurim firma.

Soovitused

Ebavõrdsuse vähendamiseks peavad kõik valitsused tegema selgete tegevuste ja tähtaegadega plaani. See ei ole midagi uut – 2015. aastal võtsid kõik ÜRO riigid (k.a Eesti) vastu Kestliku arengu eesmärgid, kus 1. eesmärk on pühendatud vaesuse vähendamisele ja 10. eesmärk räägib ebavõrdsuse vähendamisest.

Üleilmse ebavõrdsuse vähendamisel on kõige efektiivsemad kolm tegevust:

1. Lõpetada rikaste inimeste ja korporatsioonide alamaksustamine ning maksustada vara ja jõukus õiglaselt. Kõige suuremat mõju annab maksudest kõrvalehoidmise lõpetamine ning madala sissetulekuga inimeste maksude vähendamine. Selleks tuleb üleilmset maksusüsteemi põhjalikult muuta, et ka arengumaadel oleks selles osas sõnaõigus. (OECD statistika näitab, et iga ühe euro kohta, mis antakse arenguabiks, varastavad suukorporatsioonid maksuparadiiside kaudu arenguriikidest kolm eurot välja.)
2. Tasuta tervishoid, haridus, lastetoetused, pensionid, ja muud avalikud teenused, mille puhul pööratakse tähelepanu, et need oleksid kättesaadavad ka naistele ja tüdrukutele.
3. Tegevuskava, et vähendada naiste tasustamata töödele kuluvat aega. Arengumaades tähendab see investeeringuid veevõrku või elektri tootmisesse, et tüdrukud ja naised ei peaks ette võtma tundidepikkuseid käike veevõtukohtadesse või otsima küttematerjali, et süüa teha. Üle maailma on oluline pakkuda lapsehoiuteenuseid ning luua avalikud teenused lähtuvalt kõige nõrgemate vajadustest.

Oxfami raport, kokkuvõte ja metoodika.

MTÜ Arengukoostöö Ümarlad töötab kolme eesmärgi nimel: puhas keskkond, mille saame enda lastele pärandada; õiglane ühiskond, kus hinnatakse inimest ja majandus, millest võidavad kõik. Esindame 33 Eesti vabaühendust, kes tegutsevad nende eesmärkide nimel kogu maailmas.

Foto: Saigoni jõgi. Eleanor Farmer/Oxfam.

Lisainfo:

Katrin Pärgmäe
kommunikatsioonijuht
katrin@terveilm.ee
+372 56623823