18.02.2019
Eesti on arengukoostööga tegelenud nüüdseks üle 20 aasta, mille jooksul oleme toetanud riigi- ja inimarengut nii Euroopa naabruskonnas kui ka kaugemal Aasias ja Aafrikas. Eesti on andnud lubaduse jõuda 2030. aastaks arenguabi tasemeni 0.33% RKT-st. Küsisime erakondadelt, kas ja kuidas me selleni jõuame.
Küsimusele „kas me üldse selleni jõuame“, vastas ainukese erakonnana, et jõuame kindlasti ja võib-olla ka varem – Isamaa. Nii Eesti 200, Elurikkuse erakond kui Sotsiaaldemokraadid ütlesid, et eesmärgini võiks jõuda järgmise üheteistkümne aastaga. Arengurahastusest olulisemana toodi välja arengukoostöö mõju ja sihipärasus, mida rõhutasid Eesti 200, Elurikkus, Isamaa ja Rohelised. Keskerakonna arvates võiks Eesti arenguabi keskenduda tulevikus aina enam kestliku arengu eesmärkideni jõudmisele.
Kuidas eesmärgini jõutakse?
Erasektori suuremat kaasamist toetavad Eesti 200, Elurikkus, Isamaa ja Rohelised (küll eri meetoditel). Eesti 200 pakkus välja arenguabi agentuuri loomise, et vähendada ministeeriumi halduskoormust ja toetada Eesti ettevõtete osalust arengukoostöös. Lisaks erasektori kaasamisele toetasid Eesti 200 ja Elurikkus ka vabakonna suuremat kaasamist arengukoostöös. Sotsiaaldemokraadid tõid välja, et vaja on suuremat poliitilist tahet ja järjepidevat teadlikkuse tõstmist, et arengukoostöö on ka Eesti julgeoleku huvides ning avab ettevõtetele uusi turge.
Milliste teemadega Eesti arengukoostöö peaks tegelema?
Erakondade sõnul peaks Eesti arengukoostöö tegelema järgmiste teemadega:
Reformierakond, EKRE ja Vabaerakond ei pidanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele neid teemasid piisavalt olulisteks, et küsimustele vastata.
Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) esitas kõigile Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele kestliku arenguga seotud küsimused. Küsimused olid vabade vastustega ja analüüsi huvides ei proovinud me erakondi seada pingeritta. AKÜ huvi on esile tuua trende – näidata, kuidas suhtutakse ühe või teise eesmärgini jõudmisesse ning milline on poliitiline tahe nende teemadega tegeleda.
Küsisime küsimusi viiel teemal: kestlik areng, arengukoostöö, Eesti jalajälg, kliimamuutused ning demokraatia ja vabakond. Kogu analüüsi saab alla laadida siit (PDF).
Foto: Markus Vihma, India. Varem pidi gaasi tooma linnast, mis asub külast päevateekonna kaugusel. Nüüd küpseb toit aeglaselt päikesepliidil ja kokk saab teistega juttu ajada.
Kommentaarid