Kasvava tarbimise tõttu on tootmine ja resurssikasutus pannud surve alla nii keskkonna kui tarneahelas töötavad inimesed. Uurisime erakondadelt, kuidas saab Eesti oma jalajälge vähendada.

Enamik (Eesti 200, Elurikkuse Erakond, Isamaa, Rohelised ja Sotsiaaldemokraadid) nõustusid, et väiksema jalajälje tootmises saab puhta energia kaudu ehk Eesti energiatootmise viia taastuvate allikate poole. Elurikkus ja Eesti 200 tõid välja ka saastetasud, Elurikkuse sõnul tuleb tooraine ja loodusresursside kasutamise tasusid suurendada ja Eesti 200 pakkus välja saastetasude süsteemi korrigeerimise, eesmärgiga suurendada jäätmete korduvkasutust ja materjalina ringlusesse võtmist.

Ringmajanduse ja taaskasutuse suurendamist toetasid Eesti 200, Rohelised ja Sotsiaaldemokraadid. Isamaa ning Roheliste arvates on jalajälje vähendamine võimalik teavituse kaudu. Keskerakond tõi välja Otse Tootjalt Tarbijale programmi arendamise, mis lisaks mahemajandusele looks ka maapiirkondades rohkem töökohti.

Meie tarbimiskäitumisel on mõju ka inimestele arengumaades, kust on pärit enamus meie igapäevatoodetest.

• Isamaa – töötingimuste parandamise alus on välisakaubanduse liberaliseerimine, sest Euroopa Liidu import on hetkel liiga protektsionistlik.

• Keskerakond – arenguriikides kaupade tootmine peab vastama järjest enam samadele standarditele, mida rakendame ise. Eesti võiks olla innvoaatiline suunanäitaja.

• Elurikkuse Erakond – digitaalsete lahenduste kasutamine toote elukaare jälgimiseks aitab nähtavale tuua töö- ja inimõiguste kaitsmise.

• Eesti 200 – tähtis on kasutada kohalikke teadmisi, inimesi, süsteeme ja vahendeid.

• Roheline Erakond – tarvis on otsida lahendusi, kuidas saaksid arengumaade inimesed teenida keskkonnakaitselt ja mahetootmiselt, selle asemel, et teenida salaküttimiselt või elupaikade hävitamiselt. Võimalusena toodi välja osavõtmine Aafrika Suure Rohelise Müüri istutamise aktsioonist.

• Sotsiaaldemokraatlik erakond – inimväärset tööd saab mõjutada tarbijavalikute muutmise kaudu, mille alus on teavitustöö. Samuti tuleks juhtida tähelepanu ebainimlikult ning loodusvaenulikult toodetud kaupadele ja kohalikud omavalitsused võiksid rohkem panustada Fair Trade’i kasutamisele.

• Reformierakond, EKRE ja Vabaerakond ei pidanud vaatamata korduvatele meeldetuletustele neid teemasid piisavalt olulisteks, et küsimustele vastata.

Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) esitas kõigile Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele kestliku arenguga seotud küsimused. Küsimused olid vabade vastustega ja analüüsi huvides ei proovinud me erakondi seada pingeritta. AKÜ huvi on esile tuua trende – näidata, kuidas suhtutakse ühe või teise eesmärgini jõudmisesse ning milline on poliitiline tahe nende teemadega tegeleda. 

Küsisime küsimusi viiel teemal: kestlik areng, arengukoostöö, Eesti jalajälg, kliimamuutused ning demokraatia ja vabakond. Kogu analüüsi saab alla laadida siit (PDF).

Foto: Fashion Revolution