09.07.2020
Arengukoostöö Ümarlaua all tegutseb ka Kestliku Arengu Koalitsioon, mis koondab Eesti ettevõtteid, vabaühendusi ja riigiasutusi, kes tegutsevad maailma kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Milliste kestliku arengu eesmärkidega täpsemalt koalitsiooni liikmed tegelevad ning kuidas, saate teada sel kuul videoseeriast.
Tallinna Ülikooli katusel, lähevad oma kolmandale suvele vastu kaks mesitaru. Miks peaks üks ülikool pakkuma katusepinda mesilastele? Üks põhjustest saab olla linna looduskeskkonna toetamine, pakkudes tuge tolmeldamise näol. Peale selle pakuvad siinsed mesilased ka teaduslikku huvi. Nad annavad võimaluse uurida, kuidas loodus toimib, aga ka õppimise ja õpetamise võimalusi. Ilmselt ei mõeldud Tallinna Ülikooli arengukava kirjutades mesilastele, kuid Tallinna Ülikooli missiooniks on panustada tarka eluviisi ning toetada Eesti jätkusuutlikku arengut. Lähtudes sellest, et lahendused meie ees seisvatele väljakutsetele peituvad looduses, siis saame mesilastelt eeskuju võtta küll, kasvõi näiteks koostöötamise näol.
Selleks, et pakkuda tudengitele peale tugeva alusdistsipliini ka terviklikumat vaadet ja süsteemset seoste nägemise oskust ja koostöö oskust, on Tallinna Ülikoolis välja töötatud projektipõhine õppeaine ELU, mis võimaldab tudengitel koostöös lahendada päriselulisi probleeme ja seal hulgas panustada ka säästva arengu eesmärkide täitmisesse. Ka need mesitarud jõudsid siia katusele ühe ELU projekti tulemusena.
Kuigi Tallinna Ülikooli nimi pärineb aastast 2005, on ülikooli õpetamise, teadustöö ja ühiskonda panustamise ajalugu oluliselt pikem. Näiteks möödunud aastal tähistas Ülikool õpetaja hariduse andmise sajandat aastapäeva. Ja ilmselt on just õpetaja hariduse andmine Tallinna Ülikooli kõige olulisem panus jätkusuutlikusse arengusse. Kui Tallinna Ülikooli tudengile antakse kaasa oskus näha, märgata ja hoolida, siis on ta ka tulevase ühiskonna liikmena hoolivam. Nii ei saa õppekavade ja ainete eesmärk olla ainult tööturuks ettevalmistamine, vaid oluline on suunata üliõpilasi süsteemselt ja teaduspõhiselt lähenema tänapäevastele nurjatutele probleemidele. Ja just seepärast lahendavad üliõpilased praegustes ELU projektides küsimusi kuidas luua Eestile paremat jäätmekäitlussüsteemi, kuidas tuua väiketaluniku tooted paremini ostjani, kuidas luua parimaid õppevahendeid erineva keeleruumiga kogukondade sidustamiseks, kuidas tuua muuseumid inimestele lähemale. Loomulikult on kõik need projektid toetatud ülikooli teaduskonna ja õppejõudude poolt, et projektitulemus saaks parim.
Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp ütleb, et enamasti me räägime mesilastest kui meetootjatest. Mõnikord tuletame meelde, et nad on ka tolmeldajad. Kuid harva tuleb meil meelde, et nad on ka kogukonna loojad, moodustades ise kogukondi või pakkudes kogukonna loomist neile, kes kuidagi nendega seotud on. “Sarnaselt kogukondlikult saab toimida ka ülikool. Näiteks tegusalt koostoimivate uurimis- ja õpetamisgruppide näol. Nii on tavapäraste ühe distsipliini kesksete uurimissuundade kõrvale kujunenud ka interdistsiplinaarsed uurimisprojektid, mis panustavad parema keskkonna kommunikatsiooni ja keskkonnateadlikkuse suunal. Just sedasi saab ka teadus panustada ühiskonna jätkusuutlikusse arengusse.
Laiema raamistiku ja koostöövõimalusi tegutseda säästva arengu väljakutsete suunal pakub kindlasti kuulumine roheliste ülikoolide võrgustikku ning kestliku arengu koalitsiooni. Siinkohal on paslik lõpetada Paul-Eerik Rummo luuletuse „Me hoiame nõnda ühte“ lõpuridadega:
kas oskame hoida ühte, kui heitunud mesilaspere, kas oskame hoida ühte ja minna nii läbi mere.
Ma loodan, et oskame!”
Kommentaarid