Mart Valner

Arengukoostöö Ümarlaud, kommunikatsioonijuht

Täna on ÜRO poolt korraldatud rahvusvahelise ajakirjanduse päev. “Meediavabadus on inimõiguste nurgakivi” pealkirja kandis esimene rahvusvahelise ajakirjandusvabaduse päeva puhul korraldatud konverents 1998.aastal Londonis. See oli ka loogiline pealkiri konverentsile, mille aluseks on inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 19 – igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus; see õigus kätkeb vabadust sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest sõltumata. 

Õigus levitada ning jagada informatsiooni annab meile teadmised sellest, mis toimub kõikjal mujal maailmas. Riigipöördest Myanmaris, näljastreikidest Venemaa vanglatest kuni protsestideni USA tänavatel – kõik on toodud meile lähemale, et saaksime luua enda jaoks arusaadava pildi tervest ilmast ning tunnetada enda kohta seal. Sest tänapäeva globaliseerunud maailmas ei ole enam olemas meid ja teisi, kelle tegevus ning saatus meie omadega kokku ei puutuks. 

Viimase aasta jooksul on ju küll tehtud nalja selle kohta, et üks mees sööb Hiina turul nahkhiirt ja kilod tulevad juurde hoopis eestlastele, kes ei saa jõusaali minna. Nali naljaks, aga palju tõsisemalt saame rääkida näiteks seostest põlevkivikaevanduste ja kliimamuutuste tõttu oma kodust lahkuma sunnitud inimmasside vahel, sest neil ei ole lihtsalt enam koduküla kaevus vett. Kes siis omakorda tekitavad rändesurvet enda naabritele, kus tekib ühel hetkel konflikt ja järgmisel hetkel arutame meedia vahendusel, kui mõnitavalt võivad ikkagi parlamendierakonnad kindlatesse inimrühmadesse suhtuda. Need tegevused on omavahel tugevalt seotud – lisaks kliimamuutustele ja rändele, viirustele ja spordiklubidele on seotud põuad ja t-särgihinnad, Suessi kanal ja uute jalgrataste olemasolu Männiku kergliiklusteel.

Selle jaoks, et me saaksime aga luua enda peas seoseid ning saada aru, miks protsessid toimuvad maailmas ning mis mida mõjutab, on vaja vaba ajakirjandust, mis on suuteline kajastama neutraalselt, faktuaalselt ja aktuaalselt maailmas toimuvat. Kuna ajakirjanikul lasub tihti väga suur vastutus oma riigis või ümbruses toimuva vahendamisel ülejäänud maailmale, peab seda tegema professionaalselt. Maailma meediasüsteemid on jaotatud erinevalt, aga Hallini ja Mancini süsteemi järgi asub näiteks Eesti Põhja- ja Kesk-Euroopa demokraatlik korporatistliku ajakirjandusmudeli alla, mida iseloomustab ajakirjanduse eneseregulatsioon. Ehk siis riik ja kohtud sekkuvad siis kui ajakirjandus ise hakkama ei saa. See annab ajakirjandusele veelgi suurema vabaduse, aga ka moraalse kohustuse ja vastutuse oma sisu eest. Paljudes riikides sellist vabadust ei ole ning seda, mis sealt tuleb ametlike kanalite kaudu, tuleb võtta teatava ettevaatlikkusega.

Siin siseneb tihti tugevalt sotsiaalmeedia ning igaühe võimalus luua ja tuua uudiseid avalikkuse ette ilma riikliku filtrita. Suuresti tänu sotsiaalmeediale oleme saanud sissevaate erinevate protestide niiöelda siseelusse kui ka saanud alternatiivse vaate sellele, mida kajastab ametlik meedia näiteks Hong Kongi protestide ajal Hiinas, rääkimata Araabia kevadest, mis oli esimene tõeline sotsiaalmeedia abiga läbi viidud revolutsioon. 

Sotsiaalmeedia suurim pluss, filtri puudumine, on ühtlasi ka selle suurim miinus. Kui ajakirjanduse puhul on teada, et lugudele ning seal avaldatud informatsioonile toimub vähemalt mingisugune faktikontroll, siis sotsiaalmeedias seda ei ole. Me võime teada, et mõne riigi ajakirjandus on riigi ja partei valitsuse all. Me võime teada, millised uudistekanalid Eestis ja meile tuttavates meediaruumides kajastavad uudiseid ja millised oma tõlgendusi neist. Meeldib see teadmine meile või mitte, aga see annab võimaluse aru saada, kes ajakirjandusliku sisu eest vastutab ning näiteks Eestis ka neid vastutajad vastutusele võtta. Selline info sotsiaalmeedias leviva info puhul aga tihti puudub.

Kõikidest plussidest ja miinustest hoolimata on sõna- ja meediavabadus olulisel kohal meie maailmast arusaamise juures. See on küll vaid üks inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid, aga tänu sellele saame silma peal hoida inimeste õigustel terves ilmas. Ka enda kõrvaltänaval.