Värskelt ilmunud AidWatch 2021 raporti andmetel on Eesti endiselt Baltikumi kõige suurem arenguabi andja, keskendudes seejuures eelkõige kahepoolsele koostööle ehk bilateraalsele abile. Eelmisel aastal panustas Eesti 0.16% RKT-st arengukoostöö rahastusse, andes sellega oma osa ülemaailmse ebavõrdsuse vähendamiseks. Eesti on suhtarvude poolest nii Baltikumi suurim arenguabi andja kui ka regiooni suurim bilateraalse koostöö rahastaja. Sellegipoolest vajab eesmärgini jõudmine strateegilist tööd – oleme endiselt vähem kui poolel rahvusvaheliselt võetud kohustuseni panustada arengukoostöösse 2030. aastaks 0.33% RKT-st.

Eesti ametlik arenguabi ehk ODA näitaja on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne, kõikudes 0.13-0.16% vahel. Netosummades tähendab see, et panustame järjepidevalt üle 40 miljoni euro aastas, keskendudes seejuures eelkõige keskmise arenguga riikide toetamisele. Eesti prioriteetpiirkonnaks on idapartnerluse regioon, kus suuname arengukoostöö vahendeid Ukraina, Moldova ja Gruusia toetamisse. 2020. aastal ning varasemalt kuulusid nende riikide hulka ka Valgevene ning Afganistan. Lisaks eelmainitule teeb Eesti arengukoostööd ka Lõuna-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas. Meie prioriteetseteks koostöövaldkondadeks on digipädevuste arendamine ja hariduse kättesaadavuse suurendamine. Seejuures paneb Eesti teistest riikidest enam rõhku bilateraalsele koostööle, kus partnerriikide arengut toetavad Eesti organisatsioonid ja eksperdid. 

Aidwatch 2021 andmetel on Euroopa Liit maailma kõige suurem arenguabi andja, panustades 2020ndal aastal 46% OECD DAC ehk arengukoostöö komitee kogusummadest. Kuna arengurahastus on sõltuv doonorriikide rahvamajanduse kogutoodangust RKT-st, on selle näitajad Euroopas tugevalt mõjutatud nii koroonakriisi mõjust majandusele kui ka Ühekuningriigi Euroopa Liidust lahkumisest. EL ülene ODA näitaja tõusis seega eelmisel aastal märkimisväärselt, 0.42% (2019) pealt 0.50-ni. Siiski peab arvesse võtma, et kuigi EU-27 suurendas ka netosummasid 5.8 miljardi euro võrra, on suur muutus suhtarvudes siiski seotud EL üldise majanduslangusega. 

Tutvu raportiga siin: