27.10.2021
Praegusel kursil jätkates tõuseb maailma keskmine temperatuur sajandi lõpuks 2,4 °C võrra. Algava kliimatippkohtumise peamine eesmärk on nügida valitsusi ambitsioonikam olema, et hoida soojenemine 2 °C piires.
COP26 üks neljast suurest eesmärgist on seotud kliimamuutuste rahastusega. Täpsemini sellega, et riigid värskendaksid enda lubadust panustada kollektiivselt vähemalt 100 miljardit dollarit aastas arenguriikide kliimarahastusse, selgitas Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) arengurahastuse ekspert Susanna Veevo.
„2009. aastal võeti vastu 100 miljardi eesmärk, mille pidid riigid ära täitma 2020. aastaks. Kuna sihini ei jõutud, innustab eesistujariik UK riike uuesti sellele eesmärgile pühenduma,” rääkis Veevo. BBC avaldatud dokumendileke paljastas peale fossiililobi ka selle, et mõned rikkamad riigid, näiteks Šveits ja Austraalia, on seisukohal, et tegelikult ei ole vajadust maksta vaesematele riikidele rohkem kliimatoetust.
Veevo selgitas, et kliimarahastuse suurendamise kaudu loodetakse motiveerida avaliku sektori ja erasektori koostöös kliimasõbralike investeeringute tegemist. „Seeläbi jõuaksime loodetavasti olukorda, kus kliimamuutuste tagajärgede leevendamise kõrval saame aktiivselt panustada ka kliimakahjulike praktikate pidurdumisesse ja kliimaneutraalsete tööstuste juurutamisesse. See on eriti oluline, sest suur osa tööstusi ja maailma turgude tootmisi asub arenguriikides,” sõnas Veevo.
Kommentaarid