Susanna Veevo, Arengukoostöö Ümarlaua tegevjuht

Mitmete kriiside keskmes uut valitsust kokku panna on keerukas ülesanne, mis nõuab kompromisse kõikidelt osapooltelt. Läbirääkijate ideoloogilist sidusust varjutavad majanduslikud väljakutsed ja jätkuvalt kriitilise tähtsusega julgeolekupoliitika. Seejuures on oluline näha kompromisside tegemise pikaajalist mõju ning kindlustada, et kiired lahendused ei too kaasa hiljem veelgi kulukamaid parandusi. On olnud kuulda, et loodav võimuliit mängib mõttega välispoliitikasse suunatud vahendeid piirata. Raskete otsuste keskel tehkem aga siiski kindlaks, et rahvusvaheline arengukoostöö ei jääks uue koalitsiooni vaeslapseks.

Arengukoostöö on julgeolek

Eesti nii välis- kui kaitsepoliitiline suundumus on läbivalt olnud ühtne: arengukoostöö on julgeolek. Meie partnerriikide stabiilsusesse panustamine ei ole heategevus, see on strateegiline koostöö julgeolekuohtude vähendamiseks ning partnerriikide võimekuse suurendamiseks nii oskusteabe kui materiaalsete ressursside läbi. Just kahepoolne koostöö demokraatia arengu, heade valitsemistavade, digitaalsete lahenduste kasutusele võtmise kui hariduse kvaliteedi tõstmise osas on Eesti väärtus maailmas. Selle järgi tunnevad meid nii meie tugevaimad liitlased kui ka needsamad kasusaajad, kes Eesti tuge oma arengus kunagi ei unusta.

75% Eesti elanikke toetavad arengukoostöö jätkuvat rahastamist

Seejuures on arengukoostöö tegemisel ja rahastamisel ka suur toetus Eesti elanike poolt. Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Sahara-taguse Aafrika inimeste toetamine selleks, et vähendada ebavõrdsust ja suurendada riikide stabiilsust, on oluline enamike eestlaste jaoks. Olles ise Euroopa eduloo üks musternäidiseid, on meie rahva jaoks oluline ka teistele riikidele oma parimad oskusteadmised edasi anda. Numbrid räägivad enda eest: 2022. aastal Arengukoostöö Ümarlaua poolt läbi viidud uuring näitas, et 75% Eesti elanikest peab oluliseks arengukoostöö rahastuse säilitamist või suurendamist. Seejuures rahastuse vähendamist toetas vaid 3% uuringu valimist. Eesti professionaalne arengukoostöö ning selged tulemused partnerriikide edulugudesse panustamisel kõnetavad mitte vaid asjaosalisi, vaid Eesti elanikke laiemalt.

Dividendideks stabiilsus ja inimareng

Eesti arengukoostöö prioriteet üleüldiselt ei ole mitte kõikide globaalsete probleemide üleöö lahendamine, vaid oma parima oskusteabe jagamine piirkondades, kus meie kogemustest kasu võiks olla. Iseäranis multikriiside ajastul on oluline, et haavatavamad riigid saaksid järjepidevalt tuge oma demokraatiaprotsesside edendamiseks, hariduse arendamiseks ja siseriikliku stabiilsuse loomiseks. Eesti tugi võib olla numbriliselt väike, kuid välispoliitiliselt väga mõjus – meie nime tuntakse maailmas just selle järgi, kui pühendunult toetame teiste riikide arengut, seda nii Ukrainas kui mujalgi. Jätkuv arengukoostöösse panustamine tasub ära kui investeering inimväärikusse ja inimarengusse – dividendidena saame välja võtta stabiilsema maailmakorra, Eesti olulise välispoliitilise positsiooni säilitamise ning stabiilsuse kasvu Eesti prioriteetsetes partnerriikides.