Uuringu eesmärk on mõista ja analüüsida Eesti toidupoekettide vastutustundlikkust banaanitööstuse tarneahelas ning kaardistada võimalusi ahela vastutustundlikkuse edendamiseks Eesti kontekstis.

Uuringust ilmnes, et banaanid on enamjaolt osa ettevõtete üldistest hangete jätkusuutlikkusega seotud eeskirjadest. Antud eeskirjad ei kirjelda enamasti aga piisavalt detailselt, mis tingimused ja nõuded rakenduvad konkreetselt banaanidele või troopilistele viljadele. Näiteks pestitsiidide kasutusel, tööliste ja kogukondade tervise ja heaolu tagamisel ja elurikkuse hoidmisel.

Lisaks jagasid poeketid minimaalselt, kuidas kontrollitakse kestlikkusega seotud hankenõuete täitmist. Üksikud ettevõtted avasid, et kestlikkuse tingimuste täitmise kontroll põhineb enamasti tarnijate või tootjate endi audititel, mis pole aga sõltumatu osapoole poolt valideeritud. Jaeketid näevad vastutust banaanide vastutustundlikkuse tagamise eest vähem endil ja rohkem tootjatel, tarnijatel ja tarbijatel.

Ühe ettepanekuna paljudest kutsume uuringus organisatsioone tõstma teadlikkust banaanide kasvatamise keskkondlikust ja sotsiaalsest mõjust  Oluline on kutsuda Eesti valitsust toetama näiteks Euroopa tasandil peatselt kolmepoolsetesse läbirääkimistesse suunduvat äriühingute kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiivi, mida Eesti pole Euroopa Liidu Nõukogus seni toetanud. 

Täpsemad tulemused ja soovitused on välja toodud kokkuvõttena uuringu alalehel ja täismahus uuringuraportis (loetav siin).