Arengukoostöö teavitustegevuse hea tava loob raamistiku, millest organisatsioonid saavad lähtuda oma kommunikatsiooni strateegiate kujundamisel ja elluviimisel.
Ühest küljest teame, et palju arengukoostööd ja vaesust puudutavat infot on esitatud sensatsiooniliselt ja ebaõiglaste aspektidele keskendudes. Paljud meieni jõudvad kuvandid äärmises vaesuses elavatest inimestest ja humanitaarkatastroofidest on negatiivsed ning seda ei saa ignoreerida. Tegelikult oleks see vastuolus hea tava põhimõtetega, mille eesmärk on esitada inimeste elu tõetruult ning suhtuda kaastunde ja lugupidamisega nende inimväärikusse.
Arengukoostöö organisatsioonide teavitustegevuses kasututavad sõnumid ja visuaalid peavad esitama tervikpilti nii siseriiklikust kui ka välisriikidelt saadavast abist ning koostöösuhetest, mis kujunevad kohalike ja välisriikide kodanikuühenduste vahel. Heas tavas sõnastatud inimväärikuse, austuse ja olukorra tõese kujutamise põhimõtted peavad olema igasuguse teavitustegevuse põhialuseks.
Hea tava võivad (või isegi peaksid) oma tegevuste aluseks võtma kõik organisatsioonid, kes jagavad laiema avalikkusele või mõnele kitsamale sihtrühmale infot arengukoostööst. Nii aitame kaasa sellele, et globaalsed probleemid püsivad avalikkuse tähelepanu all ning viime teemakäsitluse kaugemale üksikutest tsitaatidest või fotodest ja anname paremini edasi anda neid väärtusi, millele hea tava toetub.
Piltide ja sõnumite vailimisel lähtume järgmistest põhimõtetest:
Tuginedes loetletud põhimõtetele püüame tõese info edastamiseks igal võimalikul juhul:
Hea tava “Code of Conduct on Images and Messages” on kinnitatud Euroopa arengukoostöö kodanikuühenduste võrgustiku CONCORD üldkogu poolt juunis 2007. Head tava toetab ning järgib ka Eesti ühenduste võrgustik Arengukoostöö Ümarlaud.
Vaata ka Arengukoostöö Ümarlaua seminari “Kuidas rääkida arengumaadest?” (11.03.2013) slaide ja blogi postitust.