05.02.2015
Arengukoostöö Ümarlaual on täna sünnipäev! Ametlikult saime küll 8-aastaseks, kuid AKÜ ajaloo algust tähistab juba aasta 2002, mil organisatsioon esmakordselt kokku kutsuti.
Koostöövõrgustiku tekkimine
Arengukoostöö Ümarlaual on oluline roll Eesti arengukoostöö kujunemises. 90ndate lõpus andis Eesti ise esimest korda arenguabi ning samal ajal hakati teemaga tegelema ka riigisiseselt. Välisministeerium asutas arengukoostöö büroo ning mitmed mittetulundusühingud tegelesid piiriüleste probleemidega. Kuid arengukoostöö ise oli alles võõras mõiste ning ühiskonnas vähetuntud, samuti puudus nägemus Eesti rollist arenguabi andjana.
„Tänu avatud Eesti Fondi initsiatiivile tekkis võrgustik nendest MTÜdest, kes mingis valdkonnas arengukoostööga tegelesid“ Reet Laja. Samad organisatsioonid soovisid panustada Eesti arengukoostöö edendamisse ja hakkasid koos lahti mõtestama arengukoostöö konseptsiooni ning otsima võimalusi koostöö tegemiseks. Leiti, et kõige sobivam viis on ümarlaud – kõigil osapooltel on võrdsed võimalused kaasa rääkimiseks ning kordamööda täidetakse organisatsiooni juhtimiskohustusi.
Ümarlaua vormi toetas ka Välisministeerium, sest eestkosteorganisatsiooniga on lihtsam suhelda kui üksikute ühingutega eraldi. Arengukoostöö Ümarlaua ja Välisministeeriumi suhted arenesid järk-järgult. Tehti koostööd, et välja selgitada, kellele, kuidas ja milleks abi anda ning samuti ühiskonna toetuse suurendamiseks.
Oluline abi tuli rahvusvahelistelt organisatsioonidelt ja Skandinaavia riikidelt, mis toetasid Eesti inimeste osalemist koolitustel, konverentsidel ja teabepäevadel. Eesti organisatsioonid olid küll pädevad oma kitsastes valdkondades, kuid teadmised arengukoostööst olid piiratud.
„Ma arvan, et AKÜ loomise impulss on ikka Euroopa Liidu liikmeks saamine, sellega seotud võimalused ja kohustused“ Riina Kuusik-Rajasaar. Ühelt poolt seadis Euroopa Liit uutele liikmesriikidele kohustuse tegeleda arengukoostööga, teisalt kasvas ühiskonna heaolu ning võimalused abi vajavate riikide aitamiseks.
Eesti poole hakkasid pöörduma endised Nõukogude Liidu vabariigid, kes olid huvitatud Eesti kogemusest. Idapartnerlus ja reformikogemuse jagamine saidki algusaastatel Eestile peamiseks arengukoostöö vormiks.
Aktiivne tegevus ja traditsioonide algus
Arengukoostöö Ümarlaud koondas endas väga erineva tausta, kogemuse ja eesmärkidega organisatsioone. Sellest tulenevalt tekkisid arutelud, kuidas Eesti peaks panustama arenguabisse ja mille järgi valima sihtriike. Arvamused jagunesid kaheks – tänu olemasolevatele kogemustele ja sidemetele tegeleti idapartnerlusega, kuid teiselt poolt peeti ka oluliseks vähim arenenud riikide aitamist ning klassikalisele arengukoostööle pühendumist.
„Eesti on ühiskonnana arengukoostööks ebaküps. Teema on meedias vähetuntud, üldine huvi väike. Arengukoostöö ei ole ühegi Eesti organisatsiooni põhitegevus“ Riina Kuusik, 2005. Eesti ühiskonna vähene teadmine arengumaadest ja arenguabist sai otsustavaks teerajajaks AKÜ tegevustele. AKÜ võttis maailmahariduse suuna ning erinevate ettevõtmiste kaudu sooviti inimesi teavitada arengumaade probleemidest ja võimalustest nende leevendamiseks.
Arengukoostöö Ümarlaud tutvustas Eestis esimest korda õiglase kaubanduse kohvi. „Meid vaadati nagu kuutõbiseid. See tundus pöörane asi. Eestis poldud varem sellist asja nähtud“ Aivar Roop.
AKÜ alustas vabatahtlike lähetamist arengumaadesse, eesmärgiga aidata vaeseid kogukondi ning hiljem kogemuste jagamise kaudu ka Eesti inimesi rohkem teema peale mõtlema panna. Korraldati esimene kogupereüritus Maailmapäev, mis tutvustas inimestele arengukoostöö organisatsioonide tegevust ja valdkonda.
Loodi infovärav www.terveilm.ee. ’Terve ilm’ on mitmetähenduslik – ümarlaud tegeleb kogu maailmaga ja keskendub ka ’tervele’ tervise mõttes. See asendas Arengukoostöö Ümarlaua pikka ja lohisevat nime ning aitas tuua AKÜ tegevused tavainimestele lähemale.
Organisatsiooni paremaks toimimiseks ja rahastuse taotlemiseks loodi 2007. aastal mittetulundusühing.
Praegune AKÜ
Aasta pärast mittetulundusühingu loomist sai AKÜ endale uue meeskonna. Tööle asusid tegevjuht ja poliitikaekspert, kes alustasid organisatsiooni sutruktuuri välja töötamist ning seadsid eesmärgiks kvaliteedi tõstmise, eestkostetöö tugevdamise ja koostöövõrgustiku laiendamise. Hiljem liitus meeskonnaga kommunikatsioonijuht, kes aitab kaasa AKÜ jaoks väga olulise ülesande, arengukoostöö alase teavitustöö tegemisele.
AKÜ viib läbi projekte uute liikmete kaasamiseks ning koostöö tugevdamiseks, üleeuroopalise koostöövõrgustiku arendamiseks ning Euroopa Liidu arengukoostöö poliitika vahendamiseks. AKÜ pakub oma liikmetele tuge arengupoliitika mõistmisel, kaasarääkimisel ja kujundamisel. Lisaks toimuvad koolitused teavitustöö edendamiseks ning AKÜ jätkab traditsiooniliselt Maailmapäeva korraldamist ja vabatahtlike saatmist arengumaadesse GLEN projekti raames.
AKÜst on kujunenud arengukoostöö eestkostja Eesti ühiskonnas ning tugev katuseorganisatsioon, mis toob kokku erinevad osapooled – arengukoostöö praktiseerijad ja poliitika kujundajad. „AKÜ-l on Välisministeeriumi arengukoostöö büroo silmis päris kõrge usalduskrediit ja ootused ning soovime ja loodame, et entusiasm ei vaibu“ Kaili Terras.
Arengukoostöö Ümarlaua asutajad
Kommentaarid