Arengukoostööks suunatud ressursside osakaalu suurendamiseks on vaja poliitilist tahet ja seetõttu on selge, et ilma EL ja liikmesriikide valitsuste rahalise toetuseta avalikkuse teavitamisele ja maailmaharidusele suunatud projektidele, on ametliku arenguabi eesmärkide saavutamine vähetõenäoline. Lisaks, maailmaharidus on hädavajalik kompetentse valijaskonna kujundamiseks, mis mitte ainult ei aita ja mõjuta valitsust rahvusvaheliste arengueesmärkide (sh. ÜRO aastatuhande arengueesmärgid) saavutamisel, vaid soodustab ka suuremat avalikku kontrolli ja teadmistepõhiseid arutelusid riikliku arengukoostööpoliitika ja humanitaarabi-programmide järjepidevast parendamisest.
Siiani ei ole Eestis ükski ametkond ega vabaühendus maailmahariduse teemaga kuigi põhjalikult tegelenud. AKÜ prioriteetideks on inimeste teadlikkuse parandamine arengukoostöö valdkonnas, kuna me leiame, et inimestele tuleb anda võimalus teada saada oma õigustest ja kohustustest maailmakodanikuna ning mõista nende olemust, et nad saaksid teostada oma potentsiaali ning muuta maailm õiglasemaks ja võrdsemaks. Siinkohal on tarvis Eesti vabaühenduste ühist jõupingutust selle ellukutsumiseks ning paremat koostööd ja toetust ametkondadelt.
Hetkel on avalik arvamus seisukohal, et Eesti peaks esmalt tegelema oma probleemide lahendamisega. Samas näitas esimene ja siiani ainus 2005. aasta veebruaris vahetult pärast Kagu-Aasia tsunamikatastroofi läbi viidud arengukoostööalane avaliku arvamuse uuring ka mõningaid positiivseid arenguid. Enamus on üldiselt arvamusel, et esmajoones tuleks arenguabi suunata vaesuse vähendamisele vaesetes riikides. Samas on teiste üleeuroopaliste küsitluste tulemusena selgunud, et eurooplaste teadlikkus vaesusest ja arenguprobleemidest ning konkreetsemalt EL arengukoostööpoliitikast ja selle eesmärkidest on oodatust madalam, nt valdav enamus (84%) EL kodanikest ei ole midagi kuulnud ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest .
Teisalt on tõendust leidnud asjaolu, et parem teadlikkus on aidanud kaasa abi suurenemisele ja tõhususele. Viie EL liikmesriigi (Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Rootsi ja Taani), mis on investeerinud viimase 15 aasta jooksul maailmaharidusse ja teavitustegevusse (ligikaudu 80% ametlike investeeringute kogusummast 27 liikmesriigi lõikes), hulgas on ka need riigid, millel on õnnestunud saavutada ÜRO arenguabi eesmärk 0,7% RKTst.
Isegi kui teadlikkuse parandamine ja maailmaharidus on Eesti arengukoostöö arengukavas märgitud prioriteetvaldkondadena, jätab toetuse hulk ja tegevuste mõju soovida. Teavitustegevuseks ja maailmaharidusele eraldatakse vaid 0,33% Eesti ametlikust arenguabist, kuigi UNDP soovituslik tase on 3% ametlikust arenguabist.
Üha suurenev arv EL poolt rahastatavatest kolmanda sektori projektidest arengukoostöö teavitamise vallas peaks parandama valitsevat olukorda ning aitama kaasa arengukoostöö toetuse suurenemisele, kuid seda protsessi tuleks siiski hoolikalt jälgida. Seega peaks valitsus suurendama maailmaharidusele eraldatava toetuse hulka (ja kaasrahastama EL projekte) ning lisaks viima läbi regulaarseid arvamusuuringuid Eesti elanikkonna hoiakute kaardistamiseks. Ametkonnad peaksid samuti tegema oma osa teadlikkuse tõstmisel tegeledes järjepidevalt arengueesmärkide propageerimisega suurema rahvusvahelise solidaarsuse ja õigluse nimel ning olema ise oma käitumisega eeskujuks, nt õiglase kaubanduse toodete kasutamine asutustes.
Eritähelepanu tuleks pöörata maailmahariduse lõimimisele riiklikku õppekavasse ja spetsiaalsete õppekavade olemasolule õpetajakoolituse programmides, täiendkoolituses jne, mis aitaksid kaasa kvaliteetsete teadmiste levikule ja haritusele. Samuti tuleks toetada ülikoolide tegevust oma loengukavade mitmekesistamise ja arenguuuringute lisamisel õppekavadesse. Ühtlasi tuleks julgustada Eesti meediat rohkem kajastama ülemaailmseid arenguteemasid.
Eestis on suur vajadus arengukoostööalase teavitustegevuse ja maailmahariduse osatähtsuse suurendamiseks ning integreeritud tegevuseks. Selleks on vaja koostada antud valdkonna riiklik strateegia. Samalaadsed strateegiad on juba kasutusel mitmetes EL riikides ja hetkel väljatöötamisel näiteks Lätis. Euroopa tasandil käivitatakse peagi arengukoostööalase teavitustegevuse ja maailmahariduse strateegiline raamprogramm, mis annab konkreetseid suuniseid riiklike strateegiate kavandamiseks.
Maailmaharidusega tegelevad paljud Eesti formaalse ja mitteformaalse hariduse valdkondade esindajad ning teised ühiskondlikult olulised organisatsioonid. Aja jooksul on üheskoos jõutud nii kaugele, et on tekkinud vajadus leppida kokku ühistes väärtuspõhimõtetes ning tegevusplaanides, mille abil saab jõudusid ühendades kasvatada Eestis rohkem aktiivseid maailmakodanikke.
AKÜ kutsel tulid 2009. aasta novembri alguses Laulasmaale kokku maailmaharidusega seotud osapooled, et panna paika konkreetsed nägemused ja tegevus- ning koostööplaan maailmahariduse edendamiseks Eestis. Seminaril hinnati hetkeolukorda, arutati tulevikustsenaariume töötubades ja käidi välja esialgsed eesmärgid. Seminari kokkuvõtet saab lugeda nii eesti keeles kui ka inglise keeles.
Käesolevaks hetkeks on AKÜ Laulasmaa seminari tulemuste põhjal kirjutanud paberi “MAAILMAHARIDUSE ARENGUSUUNAD EESTIS”, mis määratleb valdkonnaga seotud huvirühmad Eestis ning kokkulepped koostööks valdkonna arendamisel aastatel 2010-2015.
Paber on kokkulepe juba praegu maailmaharidusega tegelevate osapoolte vahel ning soovituslikuks tegevusjuhendiks neile, kes ei ole veel selle tööga seotud, kuid kelle roll Eesti ühiskonnas ja hariduses võimaldaks globaalse teadlikkuse ulatust ja mõju suurendada.
Materjalid:
NB! Tegevuskavas on toodud vaid nende organisatsioonide tegevused, kes on ise selgelt väljendanud oma seost maailmaharidusega ja soovi selle edendamisega tegeleda. Tabelit täiendatakse jooksvalt.
Ootame uusi huvilisi!
AKÜ palub kõikidel, kes tunnevad soovi paberis loetletud eesmärkide saavutamisse panustada, anda endast teada aadressil evelin [ät] terveilm.net.
Lisainfo:
Evelin Andrespok
AKÜ poliitikaekspert
evelin [ät] terveilm.net
+372 627 0191
Paberi koostamist on rahastanud Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning koostöölepingu alusel Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna Keskus ning Euroopa Komisjoni koostöötalitus EuropeAid.
Maailmapäev 2009 nädala raames, 22. mail 2009 toimus Tallinnas, Reval Hotell Olümpias konverents „Maailmahariduse kogemused ja võimalused Eestis“.
Konverents tõi kokku Eesti maailmaharidusega seotud osapooled, et jagada seniseid kogemusi ning kujundada ühtne arusaam maailmahariduse võimalustest ja väljunditest Eestis.
Konverentsi avas välisminister Urmas Paet, kellele järgnenud kohalikud ja väliseksperdid esitlesid maailmahariduse tausta ja hetkeseisu Eestis ja Euroopas. Päeva teises osas kohtusid avaliku, era- ja kolmanda sektori esindajad, koolijuhid ja noored, õpetajad ja meedia esindajad töörühmades, kus arutati maailmahariduse tähendust ning võimalikke tulevikusuundi Eestis lähtudes erinevate valdkondade huvidest ja võimalustest. Samuti otsiti võimalusi kõikide huvigruppide kaasamiseks maailmahariduse edendamisel Eestis. Konverentsi lõpetas maailmakohviku stiilis õhtusöök, mis andis võimaluse jätkata päeva jooksul tekkinud arutelusid.
Töögruppide ja paneeldiskussiooni tulemused on aluseks Eesti riikliku maailmahariduse paberi koostamisele.
Maailmahariduse konverentsi korraldas Arengukoostöö Ümarlaud ning see sai teoks tänu toetusele Euroopa Komisjoni esinduselt Eestis ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt.
Konverentsi materjalid:
* Maailmahariduse materjale koolidele, õpetajatele, noorsootöötajatele, noortele ja teistele leiab portaalist Maailmakool.
* AKÜ maailmahariduse töörühma koostatud raamistik väärtustest, hoiakutest ja tegevustest.
* Ajakirja Haridus maailmahariduse erinumber 3-4/2008.
* Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase pöördumine 22. mail 2009 toimunud konverentsile “Maailmahariduse kogemused ja võimalused Eestis”
* Euroopa maailmahariduse foorum DEEEP.
* Suurbritannias asuv maailmaharidusega tegelev kodanikuühendus Development Education Association.
* Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna Keskuse maailmahariduse teemalised publikatsoonid.
* Global Education Network Europe veebileht.
* Euroopa Nõukogu Põhja-Lõuna Keskuse Global Week of Education kampaania.
* UNESCO jätkusuutliku arengu teemalised haridusmaterjalid.
