Arengukoostöö

Igas oma tegevuses peaks võtma eesmärgiks edendada individuaalseid ja kollektiivseid inimõigusi, kaasa arvatud kõikide inimeste õigust väärikale arengule, korralikule tööle, sotsiaalsele õiglusele ning võrdsetele võimalustele ja võrdsele kohtlemisele.

Paljud organisatsioonid on võtnud omaks ja kasutavad õigustepõhist lähenemisviisi arengule. Need organisatsioonid suurendavad inimeste mõjuvõimu, et nad saaksid kõnelda iseenda eest ja kindlustada oma õigused terviklike lähenemisviiside kaudu, muuhulgas nõuda valitsustelt lugupidamist, kaitset ja õigustest kinnipidamist kõikidele inimestele. Need lähenemisviisid tegelevad vaesuse süsteemsete põhjustega, nagu ebavõrdsus, haavatavus, kõrvalejäetus ja diskrimineerimine mis tahes alustel. Elementaarne!

Õigustepõhine lähenemisviis viitab olulistele kodaniku- ja poliitilistele õigustele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele ning rahvusvahelistele inimõigusstandarditele, mis põhinevad ÜRO inimõiguste süsteemil, kaasa arvatud arenguõiguse deklaratsioon, lapse õiguste deklaratsioon, tähtsamad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW) ning inimõigustealased kokkulepped piirkondlikul tasandil.

Mõtlete, mida konkreetselt peaks minu organisatsioon tegema, et edendada inimõiguste? Pole olemas üldist lähenemisviisi või lahenduskäiku inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tagamiseks – teil tuleb koostada oma organisatsioonile sobiv plaan, mille alus on aus analüüs, kus arvestate eri sidusrühmade ja muude spetsialistidega peetud aruteludes saadud infoga.

Loetlesime kõige tähtsamad küsimused, mis peaksid aitama igal organisatsioonil mõista sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku konteksti, kus te töötate ning võimalusi ja piiranguid, mis tulenevad teieorganisatsiooni ainulaadsest struktuurist, volitustest ja ressurssidest. Olulised on ka teie isiklikud kogemused ja seisukohad, mis on seotud inimõiguste ja sotsiaalse õiglusega. Põhjalik analüüs aitab määratleda eesmärgid, indikaatorid ning edasimineku saavutamise ja jälgimise kava.

Allikas: “Putting the Istanbul Principles into Practice“, Open Forum for CSO Development Effectiveness

Materjali tõlkimist rahastas Euroopa Liit projekti “Baltic States – Channeling Information for Development” raames. Teksti eest vastutab Arengukoostöö Ümarlaud ja see ei kajasta rahastaja ametlikke seisukohti.

Millises kontekstis sinu organisatsioon töötab?

Mil viisil on inimõiguste kaitse juba seaduste, määruste, poliitikate ja sotsiaalsete struktuuridega hõlmatud? Millised juriidilised ja sotsiaalsed mehhanismid edendavad sotsiaalset õiglust? Millised rahvusvahelised standardid on heaks kiidetud ja millised kõrvale jäetud? Miks?
Mil määral ja kelle poolt on inimõiguste rakendamine takistatud? Kas mõne inimrühma õigusi peetakse teiste omadest tähtsamaks? Milliste rühmade? Miks?
Kuidas arvestatakse inimõigustega igapäevaelus ja suhetes? Millised inimõiguste kaitses esinevad puudujäägid mõjutavad paljusid inimesi? Millised puudujäägid mõjutavad vähemusrühmi, aga suurel määral?
Millised inimõiguste kaitse ja sotsiaalse õigluse aspektid annaksid olulise panuse arengu tõhustamisesse kontekstis, kus teie töötate?

Millised organisatsioonilised aspektid teie tööd mõjutavad?

Mõelge oma organisatsiooni, selle ainulaadse ajaloo, volituste, personali ja toetajaskonna peale. Mil määral on teie hulgas olemas üksmeel inimõiguste ja sotsiaalse õigluse definitsiooni ja tähtsuse osas?
Millised on teie organisatsiooni praegused eesmärgid seoses inimõiguste ja sotsiaalse õiglusega? Kuidas väljendub pühendumine inimõigustele ja sotsiaalsele õiglusele teie organisatsiooni siseselt poliitikas, tavades ja igapäevases tegevuses?
Kuidas kajastavad teie organisatsiooni eesmärgid, tegevused ja lähenemisviisid marginaliseeritud inimeste vajadusi?
Milliseid mitmetasandilise vastutuse mehhanisme te kasutate?
Kuidas te kavatsete edendada mitmetasandilist vastutust, pidades silmas oma analüüsi?
Milliseid inimõiguste ja sotsiaalse õigluse lisaaspekte peate oma organisatsiooni töös oluliseks?
Kus esineb lahendamist vajavaid probleeme ja puudujääke?

Millised on teie isiklikud hoiakuid?

Millised inimõiguste ja sotsiaalse õigluse aspektid puudutavad teid sügavalt ja milliseid peate võõraks või vähem oluliseks? Miks? Kuidas mõjutab see teie tegevust inimõiguste ja sotsiaalse õigluse edendamisel?

Kas võtate arvesse kõiki inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tasandeid?

Näiteks võiks pöörata tähelepanu järgmistele tasanditele:

inimeste õigus otsustada ise oma arengu üle
eelkõige marginaliseeritud inimeste osalemine otsustusprotsessides
haridus, kaasa arvatud inimõigustealane haridus
terviseteenuste kättesaadavus kõikidele, kaasa arvatud reproduktiivne tervis ja reproduktiivsed õigused, laste suremuse kaotamine, emade tervise parandamine jne
jätkusuutlikud elatusvahendid
korralik töö ja tervislikud töötingimused
seksuaalse ärakasutamise ja inimkaubanduse lõpetamine

Kas võtate arvesse kõikide erinevate inimrühmade õigusi?

Näiteks võiks pöörata tähelepanu järgmistele sihtrühmadele:

puuetega inimesed
lapsed, eelkõige tüdrukud
töötajad töötingimustes, mis on neid ärakasutavad, seksitöötajad
inimesed, kaasa arvatud inimõiguste aktivistid, keda ahistavad kohalikud ja riiklikud ametivõimud ja kolmandad osapooled (nt rahvusvahelised ettevõtted, (para)militaarsed organisatsioonid)
geid, lesbid, biseksuaalid, transseksuaalid ja transsoolised isikud
põlisrahvad
religioossed ja etnilised vähemused
pagulased
riigisiseselt ümberasustatud inimesed jpt

Millised on sinu organisatsiooni inimõiguste ja sotsiaalse õigluse alased eesmärgid?

Oma organisatsiooni analüüsi põhjal, mis hõlmab kohalikku konteksti, organisatsioonilisi küsimusi ja teie isiklikke seisukohti, võite välja selgitada kindlad eesmärgid, mille saavutamise nimel töötada, pidades silmas olemasolevaid inim- ja finantsressursse ning juba tehtavat tööd selles valdkonnas.

Milliseid edasiviivaid, spetsiifilisi, mõõdetavaid, kättesaadavaid eesmärke tahate teie ja teie organisatsioon inimõiguste ja sotsiaalse õigluse valdkonnas saavutada (nii organisatsioonisiseselt kui ka sihtkeskkonnas) ühe aasta jooksul? Kolme aasta jooksul? Viie aasta jooksul?
Kuidas on need eesmärgid seotud muude organisatsiooniliste eesmärkide ja protsessidega, millega teie organisatsioon juba tegeleb? Millele viitavad võimalikud kattuvused või vasturääkivused?
Kas teie eesmärgid on suunatud inimõiguste rikkumiste ja sotsiaalse õigluse puudumise algpõhjuste lahendamisele?

Kuidas kavandada, jälgida ja hinnata oma programme ja tegevusi?

Iga eesmärgi puhul selgitage välja täpne tegevuskava, mis kindlate tõendite põhjal peaks kõige tõenäolisemalt viima eesmärgi saavutamiseni. Vaadelge oma organisatsiooni struktuuri, lepingute, ressursside jaotamise (aeg, raha, võim, inimesed), töö ja suhete kõiki tasandeid inimõiguste ja sotsiaalse õigluse vaatepunktist lähtudes.
Tegevuskava iga sammu puhul mõelge läbi probleemid ja kitsaskohad, mis võivad tekkida, ning koostage plaan nende lahendamiseks.
Töötage välja ja võtke kasutusele analüüsi-, jälgimis- ja hindamismeetodid ning viisid saadud kogemuste arvestamiseks edaspidises tegevuses.

Indikaatoritel on oluline tähtsus organisatsiooni töö jälgimisel ja hindamisel. Samuti aitavad need luua realistlikke ootusi organisatsiooni töötajate, kasusaajate ja doonorite hulgas. Iga eesmärgi puhul selgitage välja indikaatorid ja seejärel koostage jälgimiskava. Enamasti on oluline töötada indikaatorid välja osalusmeetodil, st koos kavandatud kasusaajatega.

Selgitage välja ja rakendage mehhanismid aru andmiseks mitmel tasandil järgmistele rühmadele:

kasusaajad
toetajaskond
kolleegid, kodanikuorganisatsioonide platvormid/ühendused
donoorid/rahastajad/investeerijad
valitsus/ametiasutused
teised sidusrühmad olenevalt teie kodanikuorganisatsiooni tegevuskeskkonnast