Probleem: Euroopa on üks suuremaid kliimamuutuste põhjustajaid maailmas, samal ajal toetame vaeste riikide kohanemist kliimamuutustega. Seega annab Euroopa Liit arenguriikidele abi keskkonnahoiuks ja vaesuse vähendamiseks, kuid samas süvendab kliimamuutusi ja halvendab sealsetele inimeste elukeskkonda.

Euroopa vajaks oma praeguste tarbimisharjumuste jätkamiseks 2,6 planeeti Maa. Kliimamuutuste mõju avaldub teisel pool maailma, kus järjest rohkem inimesi on toidupuuduses ja näljas. Kasvuhoonegaaside suurenemine tõstab temperatuuri, muudab vihma sagedust ja toob kaasa äärmuslikud ilmastikunähtused. Sellel on toidu tootmisele rängad tagajärjed. Kliimamuutuste mõju näeb juba kõige vaesemate inimeste elatises, kuna nemad kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule.

Adoaga Ousmane on 45-aastane naine, kes elab Lougas, väikses Tšaadi külas. Ta veedab oma päevi puuviljakive närides – kuigi neil pole viljaliha küljes, üritavad kohalikud sedasi sageli nälga peletada. Adoaga sõltub ilmast ja maa viljakusest: „Kui sajab palju vihma, on olukord hea,” ütleb ta. „Kui vihma ei tule või kui see tuleb valel ajal, tekivad probleemid. Kui vihm on hea, laenan ma sõpradelt seemneid. Ma kasvatan sorgot ja teisi köögivilju. See aasta on kõige hullem, sest vihma ei saja.”

Varem tekkis toidukriis Lääne-Aafrika Saheli piirkonnas kord kümne aasta jooksul, kuid viimase aastakümne jooksul on piirkonda tabanud kolm kriisi ja inimestel pole olnud palju aega, et end enne järgmise saabumist koguda. Alates 1950. aastatest on ilm jäänud üha kuivemaks, põuad on veninud pikemaks ja muutunud intensiivsemaks. 2012. aastal mõjutas toidukriis Sahelis juba rohkem kui 18 miljonit inimest.

Äärmuslikud ilmastikunähtused võivad lühikese ajaga põhjustada hinnatõuse, mis on võrdsed kahekümne aasta jooksul toimunud pikaajaliste hinnatõusudega: Tšaadis tõusid hinnad 2012. aastal keskmiselt 40% enam kui kriisieelsel perioodil.

EL kulutab Saheli piirkonnas humanitaarabiks miljoneid eurosid. Sellest ei piisa, kui EL ei võta vastutust kliima muutmise eest ja ei muuda tööstust ning tarbimist, mis reaalselt arengumaade inimesi aitaksid. EL peab tegelema kasvuhoonegaaside vähendamise ning tootmis- ja tarbimisharjumuste muutmisega, et vähendada nende halba mõju keskkonnale.

Tõlgitud ja kohandatud järgmistest allikatest:
CONCORD, “Spotlight on Policy Coherence 2013“