Iseseisvus: 30.08.1991 (Nõukogude Liidust)
Pealinn: Bakuu
Valitsusvorm: vabariik
Riigipea: president Ilham Aliyev (alates 31.10.2003)
Valitsusjuht: peaminister Artur Rasizade (alates 04.11.2003); esimene asepeaminister Yaqub Eyyubov (alates 2006. aasta juunist)
Rahvussümbolid: tuleleegid
Asukoht: Edela-Aasia, Kaspia mere ääres, Iraani ja Venemaa vahel, väike Euroopa osa Kaukasusest põhjas
Pindala: 86 600 km2
RAHVASTIK
Rahvaarv: 9 047 932 (2010)
Iive (% aastas): 1,1 (2010)
Rahvusrühmad: aserid 90,6%, dagestanlased 2,2%, venelased 1,8%, armeenlased 1,5%, muud 3,9% (1999. a rahvaloendus)
märkus: peaaegu kõik armeenlased elavad separatistlikus Nagorno-Karabahhi regioonis
Keeled: aserbaidžaani (aseri) (riigikeel) 90,3%, lezgi 2,2%, vene 1,8%, armeenia 1,5%, muud 3,3%, määratlemata 1% (1999. a rahvaloendus)
Usundid: islam 93,4%, vene õigeusk 2,5%, armeenia õigeusk 2,3%, muud 1,8% (1995 est.)
märkus: usuline määratlus on Aserbaidžaanis endiselt vormitäiteline; tegelike praktiseerivate usklike arv on palju väiksem
Inimarengu indeks: 0,700, 91. koht 187-st, kõrge inimarengu tase (2011)
MAJANDUSNÄITAJAD
SKP (jooksev, miljardit USD) (2010): 51,1
SKP kasv (% aastas) (2010): 4.2
SKP inimese kohta (jooksev, USD) (2010): 5,647
Inflatsioon, tarbijahinnad (% aastas) (2010): 5.7
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg (päevades) (2010): 8
Neto ametlik arenguabi ja ametlik abi (miljonit USD) (2009): 232
Abi (% rahvamajanduse kogutulust) (2009): 0.6
SOTSIAALSED NÄITAJAD
Vaesuse piiril elavate inimeste osakaal, 1,25 USD päevas (ostujõud, %) (2008): 1.0
Vaesuses elavate inimeste osakaal riigis (% rahvastikust) (2008): 25.8
Gini indeks (1 = täielik võrdsus, 100 = täielik ebavõrdsus) (2008): 34
TERVIS
Keskmine eluiga sünnihetkel (aastad) (2009): 70
Imikute suremus (1000 elussünni kohta) (2010): 39
HIV levik, kokku (% rahvastikust vanuses 15–49) (2009): 0
Kulutused tervishoiule, kokku (% SKP-st) (2009): 5.8
HARIDUS
Riiklikud kulutused haridusele, kokku (% SKP-st) (2009): 2.2
Koolis käijate osakaal, algtase (% neto) (2009): 85
Haridust omandavate inimeste osakaal kokku (mehed ja naised) (%) (2011): 70.6
Eeldatav kooliskäimise aeg (alla 7 aastased lapsed) (aastad) (2011): 11.8
Täiskasvanute kirjaoskuse tase, mehed ja naised (% 15-aastastest ja vanematest) (2011): 99.5
SOOLINE VÕRDSUS
Vähemalt keskharidusega inimeste määr (naiste osakaal) (2011): 0.938
Alaealiste raseduse määr (sündide arv 1000 naise kohta vanuses 15–19) (2011): 33.8
Soolise ebavõrdsuse indeks (1 = naised ja mehed on võrdsed, 0 = mehed ja naised on ebavõrdsed) (2011): 0.314
Naiste osakaal parlamendis (2011): 0.190
KESKKOND
Tarbimise ökoloogiline jalajälg (globaalseid hektareid inimese kohta) (2011): 1.9
Kasvuhoonegaase inimese kohta (CO2-ekvivalent, tonnides) (2011): 4.7
Süsihappegaasi heitkogused inimese kohta (tonnides) (2011): 5.4
Metsaga kaetud ala (% kogu maismaapindalast) (2011): 11.3
Allikad:
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Valitsusväliste organisatsioonide arengus ja jätkusuutlikkuses 2010. aastal olulisi muutusi ei toimunud. Valitsus pärssis endiselt mõne demokraatia ja inimõigustega seotud küsimusega tegelevate VVO-de ja valitsuse tegevust kritiseerivate organisatsioonide jõupingutusi.
Enamikul VVO-del ei ole veel sõltumatuid rahalisi ressursse ja nad sõltuvad tugevalt välisrahastajatest. Riikliku valitsuse ja ärisektori rahastus on eelkõige keskendunud sotsiaalmajanduslikele ja keskkonnaküsimustele. Jätkusuutlike rahaliste vahendite ja piisavate oskuste puudumise tõttu tegutseb enamik VVO-sid katkendlikult või rahastajate prioriteete järgides. Tugeva juhtumis- ja organisatsioonilise võimekusega ning vajalike tehniliste vahendite ja tööjõuga VVO-de arv on endiselt väike.
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti Aserbaidžaanis 2010. aastal rohkem kui 100 VVO-d ning registreeritud VVO-de koguarv oli 2467. Mitteametlikel hinnangutel tegutseb registreerimata veel 1000 VVO-d. Ligikaudu 40 protsenti registreeritud VVO-dest on esitanud rahandusministeeriumile aruandeid, mis viitab, et registreeritud organisatsioonidest tegutsevad tegelikult umbes pooled.
Peamiseks õiguslikuks takistuseks VVO-de arengule on jätkuvalt registreerimisprobleemid. Registreerimisprotsessi suureks miinuseks on VVO registreerimiseks kuluv aeg ja dokumentide hulk, mille esitamist võrreldes äriühingutega VVO-delt nõutakse.
Enamikul VVO-del on selgelt määratletud missioon ning ka ametlik juhatus. Samas aga tegelevad vaid vähesed VVO-d strateegilise planeerimisega. Suur osa VVO-sid ei näe rahastuse ebastabiilsust arvestades planeerimises erilist mõtet ja keskendub eeskätt olemasolevatele projektidele. Mõned VVO-d kasutavad ka vabatahtlikke, ent vabatahtlike kaasatuse üldine tase on siiski veel madal.
Sotsiaalmajanduslikele küsimustele keskenduvatel VVO-del on üha parem juurdepääs meediale. Sotsiaalset kasu toovaid tegevusi käsitlevate artiklite arv trükimeedias on kasvamas. Elektroonilises meedia on nõudlus eelkõige majandusküsimustega tegelevate VVO-de järele.
Allikas: USAID, 2010, VVO-de jätkusuutlikkuse indeks
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Valitsusväliste organisatsioonide arengus ja jätkusuutlikkuses 2010. aastal olulisi muutusi ei toimunud. Valitsus pärssis endiselt mõne demokraatia ja inimõigustega seotud küsimusega tegelevate VVO-de ja valitsuse tegevust kritiseerivate organisatsioonide jõupingutusi.
Enamikul VVO-del ei ole veel sõltumatuid rahalisi ressursse ja nad sõltuvad tugevalt välisrahastajatest. Riikliku valitsuse ja ärisektori rahastus on eelkõige keskendunud sotsiaalmajanduslikele ja keskkonnaküsimustele. Jätkusuutlike rahaliste vahendite ja piisavate oskuste puudumise tõttu tegutseb enamik VVO-sid katkendlikult või rahastajate prioriteete järgides. Tugeva juhtumis- ja organisatsioonilise võimekusega ning vajalike tehniliste vahendite ja tööjõuga VVO-de arv on endiselt väike.
Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti Aserbaidžaanis 2010. aastal rohkem kui 100 VVO-d ning registreeritud VVO-de koguarv oli 2467. Mitteametlikel hinnangutel tegutseb registreerimata veel 1000 VVO-d. Ligikaudu 40 protsenti registreeritud VVO-dest on esitanud rahandusministeeriumile aruandeid, mis viitab, et registreeritud organisatsioonidest tegutsevad tegelikult umbes pooled.
Peamiseks õiguslikuks takistuseks VVO-de arengule on jätkuvalt registreerimisprobleemid. Registreerimisprotsessi suureks miinuseks on VVO registreerimiseks kuluv aeg ja dokumentide hulk, mille esitamist võrreldes äriühingutega VVO-delt nõutakse.
Enamikul VVO-del on selgelt määratletud missioon ning ka ametlik juhatus. Samas aga tegelevad vaid vähesed VVO-d strateegilise planeerimisega. Suur osa VVO-sid ei näe rahastuse ebastabiilsust arvestades planeerimises erilist mõtet ja keskendub eeskätt olemasolevatele projektidele. Mõned VVO-d kasutavad ka vabatahtlikke, ent vabatahtlike kaasatuse üldine tase on siiski veel madal.
Sotsiaalmajanduslikele küsimustele keskenduvatel VVO-del on üha parem juurdepääs meediale. Sotsiaalset kasu toovaid tegevusi käsitlevate artiklite arv trükimeedias on kasvamas. Elektroonilises meedia on nõudlus eelkõige majandusküsimustega tegelevate VVO-de järele.
Allikas: USAID, 2010, VVO-de jätkusuutlikkuse indeks
Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Eestis elab umbes 2000 aserbaidžaanlast, kes tegelevad väga aktiivselt nii Eesti kultuuri tutvustamisega Aserbaidžaanis kui Aserbaidžaani tutvustamisega siin. Eesti keelde on tõlgitud aserbaidžaani kirjanike Mirza Shafi Vazehi, Molla Panakh Vagifi ning Mirza Fatali Ahhundovi töid. Ilmunud on ka esimene aseri-eesti sõnaraamat, mille koostas Vidadi Mamedov. Eestis tegutsevate Aserbaidžaani kultuuriseltside katusorganisatsiooniks on juba 1988. aastal loodud Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan. Kultuurikeskus viib läbi kultuurilisi ja hariduslikke tegevusi, mille eesmärgiks on rahvuskultuuri säilitamine, emakeele, kultuuriloo ja kombestiku õpetamine. Alates 1990. aastast töötab Tallinnas aserbaidžaani pühapäevakool, kus lapsed saavad õppida oma emakeelt ning tegelda rahvuskultuuriga.
Allikad: Välisministeerium ja Etnoweb, 5. detsember 2011
ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID ASERBAIDŽAANIS 2011
1. Õppestipendium Allahshukur Seyidovile (Aserbaidžaan) Tartu Ülikooli Läänemere regiooni uuringute magistriprogrammis õppimiseks 2011/2012. õppeaastal. Välisministeerium toetab 5493 euroga.
ARENGUKOOSTÖÖ PROJEKTID ASERBAIDŽAANIS
Arengukoostöö ja humanitaarabi raames on Eesti seni toetanud järgmisi ettevõtmisi:
- 2002. aastal toimus privatiseerimisalane koolitus Aserbaidžaani ametnikele, mille viisid läbi kaks Eesti ametnikku. Koolitus toimus Türgis ning seda toetati 2 701 euroga.
- 2002. aasta novembris toimus Eesti esmatasandi tervishoiureforme tutvustav koolitusseminar, mille eesmärgiks oli jagada Eesti reformikogemust sellistel teemadel nagu tervishoiu juhtimine ja seadusandlus, Eesti rahvatervise olukord ja rahvatervisealane tegevus, tervishoiuteenuste korraldus (rõhuasetusega perearstireformile), riiklik ravimipoliitika, Eesti tervishoiuprojekt 2015 eesmärgid ja tegevused jne. Seminarist võtsid osa 17 Aserbaidžaani tervishoiuspetsialisti. Koolitusseminar viidi läbi koostöös Eesti Sotsiaalministeeriumiga ning projekti rahastati 6 662 euroga.
- 2004. aastal toimus Aserbaidžaani valitsuskabineti tööd toetavate riigiametnike koolitus Eestis. Tacis projekt “Restructuring and Reform of the Apparatus of the Cabinet of Ministers – Aserbaijan”. Eesti haldussüsteemi tutvustustava koolituse viisid läbi 4 rahandusministeeriumi ametnikku. Koolitust toetati 49 euroga.
- 2005. aastal toimus Aserbaidžaani avaliku sektori võimekuse tõstmise eesmärgil õppevisiit Eestisse, mille jooksul külastasid Aserbaidžaani maksuametnikud Maksu- ja Tolliametit ja rahandusministeeriumit. Projekti elluviijateks olid Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet ning Satistikaamet. Rahandusministeerium toetas projekti 486 euroga.
- 2005. aastal toimus õppevisiit Aserbaidžaani ametnikele, mille jooksul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja MTÜ Eesti Standardikeskuse abil käsitleti kvaliteedi infrastruktuuri toimimist ja korraldust, vastavaid õigusakte ning standardimist. Visiidil külastati ka Eesti standardikeskust, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tehnokontrollikeskust. Õppevisiiti toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 221 euroga.
- 2005 aastal lähetas Riigikogu Kantselei 5 isikut raportööriks Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee komiteede missioonile. Projekti rahastas Riigikogu Kantselei 3 213 euroga.
- 2006. aastal saatis Konkurentsiamet 3 eksperti Aserbaidžaani sealse konkuretsiasutuse ametnike koolitamiseks. Koolitus toimus ühe nädalal jooksul. Konkurentsiamet toetas seda projekti 3 015 euroga.
- 2006. aastal osales kaks inimest Aserbaidžaani Parlamendi kutsel Bakuus toimunud konsultatsioonidel põhiseaduse, kultuuri ja hariduse valdkonnas. Riigikogu Kantselei toetas projekti 4 083 euroga.
- 2008. aastal toetas Eesti Aserbaidžaani maksuministeeriumi ametnike õppevisiiti Maksu- ja Tolliametisse 931 euroga.
- 2010. aastal saadeti vaatleja OSCE valimisvaatlusmissioonile Aserbaidžaani. Peojekti maksumus oli 1 418 eurot.
Allikas: Välisministeerium
Väärt lugemine Aserbaidžaani teemal
Aserbaidžaanist huvitatutel soovitame alustuseks lugeda järgmist raamatut:
Andres Herkel “Aserbaidžaani kirjad” (2010)
