Moldova

View Eesti arengukoostöö Moldovaga in a larger map

Moldova on madalaima inimarenguga riik Euroopas ÜRO inimarengu indeksi (2011) alusel, olles 111. kohal ning keskmise inimarenguga riikide grupis.

Eesti on Moldova suunalisi tegevusi toetanud alates 2000. aastast ning alates 2006.a. on Moldova olnud Eesti üks prioriteetsetest sihtriikidest. Ning seesuguse huvi jätkumist kinnitab ka “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava aastateks 2011 – 2015”.

Eesti on jaganud kogemust nii avaliku sektori reformimiseks (s.h. ametkondliku töö tõhustamiseks) kui ka e-struktuuride ülesehitamiseks ning rakendamiseks. Aastatel 2007-2011 teostus Moldovas UNDP poolt koordineeritav projekt Moldova välis-ja eurointegratsiooni ministeeriumi institutsionaalse võimekuse tõstmiseks, millega toetati ametnike koolitusi, ministeeriumi personalitöö süsteemsemaks muutmist, uue dokumendihalduse süsteemi ettevalmistamist jmt. 2010.a. projektid hõlmasid nii majandusvaldkondi (s.h. maksundust), haridust, põllumajandust ja regionaalpoliitikat (nt. maaelu jätkusuutlik planeerimine) kui ka julgeolekut (piirivalve tutvustas Eesti maismaapiiri kaitse kogemust). Kaasates nii õppe-kui ka ametiasutusi ning erasektorit.

2011.a. avatud Eesti Idapartnerluse Keskus loob pinnase veelgi intensiivsemaks koostööks. Keskusel on plaanis korraldada ametnikele mõeldud lühikoolitusi, seminare, hõlmates nii avaliku halduse kui ka e-valitsemise temaatikat ning finantseerida Moldova noordiplomaatide õpinguid Eesti Diplomaatide koolis.

Allikas: Välisministeerium, 12. aprill, 2011

Vaata ka dokumentaalsaadet Moldova kodanikuühiskonnast:

TERVE ILM 2: kodanikuühiskond from TERVEILM on Vimeo.

Andmed Moldova kohta

Iseseisvus: 27.08.1991 (Nõukogude Liidust)
Pealinn: Chişinău
Valitsusvorm: vabariik
Riigipea: presidendi kohusetäitja Marian Lupu (alates 30.12.2010)
Valitsusjuht: peaminister Vladimir Filat (alates 25.09.2009); uuesti valitud/ametisse kinnitatud 14.01.2011
Rahvussümbolid: ürgpiison (metsiku veise liik)
Asukoht: Ida-Euroopa, Rumeeniast kirdes
Pindala: 33 851 km2

RAHVASTIK
Rahvaarv: 3 562 062 (2010)
Iive (% aastas): -0,1 (2010)
Rahvusrühmad: moldovalased/rumeenlased 78,2%, ukrainlased 8,4%, venelased 5,8%, gagauusid 4,4%, bulgaarlased 1,9%, muud 1,3% (2004. a rahvaloendus)
märkus: sisevaidlused etniliste slaavlastega Transnistria regioonis
Keeled: moldova (riigikeel, peaaegu samane rumeenia keelega), vene, gagauusi (türgi keele dialekt)
Usundid: ida-õigeusk 98%, judaism 1,5%, babtism ja muud 0,5% (2000)

Inimarengu indeks: 0,649, 111. koht 187-st, keskmine inimarengu tase (2011)

MAJANDUSNÄITAJAD
SKP (jooksev, miljardit USD) (2010): 5.81
SKP kasv (% aastas) (2010): 6.9
SKP inimese kohta (jooksev, USD) (2010): 1,631
Inflatsioon, tarbijahinnad (% aastas) (2010): 7.4
Ettevõtte käivitamiseks kuluv aeg (päevades) (2010): 10
Neto ametlik arenguabi ja ametlik abi (miljonit USD) (2009): 245
Abi (% rahvamajanduse kogutulust) (2009): 4.3

SOTSIAALSED NÄITAJAD
Vaesuse piiril elavate inimeste osakaal, 1,25 USD päevas (ostujõud, %) (2008): 1.9
Vaesuses elavate inimeste osakaal riigis (% rahvastikust): –
Gini indeks (1 = täielik võrdsus, 100 = täielik ebavõrdsus) (2008): 28

TERVIS
Keskmine eluiga sünnihetkel (aastad) (2009): 69
Imikute suremus (1000 elussünni kohta) (2010): 16
HIV levik, kokku (% rahvastikust vanuses 15–49) (2009): 0
Kulutused tervishoiule, kokku (% SKP-st) (2009): 11.9

HARIDUS
Riiklikud kulutused haridusele, kokku (% SKP-st) (2009): 6.9
Koolis käijate osakaal, algtase (% neto) (2009): 88
Haridust omandavate inimeste osakaal kokku (mehed ja naised) (%) (2011): 69.5
Eeldatav kooliskäimise aeg (alla 7 aastased lapsed) (aastad) (2011): 11.9
Täiskasvanute kirjaoskuse tase, mehed ja naised (% 15-aastastest ja vanematest) (2011): 98.5

SOOLINE VÕRDSUS
Vähemalt keskharidusega inimeste määr (naiste osakaal) (2011): 0.929
Alaealiste raseduse määr (sündide arv 1000 naise kohta vanuses 15–19) (2011): 33.8
Soolise ebavõrdsuse indeks (1 = naised ja mehed on võrdsed, 0 = mehed ja naised on ebavõrdsed) (2011): 0.298
Naiste osakaal parlamendis (2011): 0.232

KESKKOND
Tarbimise ökoloogiline jalajälg (globaalseid hektareid inimese kohta) (2011): 1.4
Kasvuhoonegaase inimese kohta (CO2-ekvivalent, tonnides) (2011): 1.1
Süsihappegaasi heitkogused inimese kohta (tonnides) (2011): 1.3
Metsaga kaetud ala (% kogu maismaapindalast) (2011): 377

Allikad:

CIA – „The World Factbook“, https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
Maailmapanga andmed, http://data.worldbank.org/
Inimarengu aruanne: riikide ülevaated, http://hdr.undp.org/en/countries/

Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Moldova kodanikuühiskond

Kuigi 2009. aastaks oli Moldovas registreeritud rohkem kui 4000 valitsusvälist organisatsiooni, kuhu oli koondunud suur hulk inim-, finants- materiaalseid ja institutsionaalsed ressursse, rõhutatakse välisekspertide aruannetes, et Moldova tsiviilühiskond ei ole veel piisavalt arenenud. Alates 2000. aastast on VVO-de arv kiiresti kasvanud, seda suuresti tänu rahastust pakkuvate välisorganisatsioonide tulekule riiki. Enamik nendest VVO-dest määratles oma peamise tegevusalana sotsiaalsektorit (umbes 58,6%) ja vähem poliitilist valdkonda (inimõigused 14,1%, Euroopa integratsioon 1,8%, meedia 3,4% jne).

Üks takistustest VVO sektori arengus on riigi suutmatus välja töötada ja rakendada seda sektorit toetavat sidusat ja ratsionaalset strateegiat. Kas VVO-de käitumine põhineb sageli rahastajatele või teistele siseriiklikele huvirühmadele lojaalsuse põhimõttel.

VVO-d on kummalisel kombel jagunenud kaheks: nö „professionaalsed”, rahastajate juhitavad organisatsioonid, millel on juurdepääs ressurssidele, ent nõrk side kohalike kogukondadega, ning rühm väikeseid (tavaliselt kogukonnale keskendunud) organisatsioone, mis viivad ellu väikese ulatusega, aga käegakatsutavaid tegevusi kohalikul tasandil ja millel on suuri probleeme ka väikesemahulise rahastuse leidmisega. Nende kahe grupi vahelise lõhe kaotamine on suur probleem, millel on oluline mõju sotsiaalsele kaasatusele, eelkõige kohalikul tasandil. Selle tulemusel on rahva usaldus tsiviilühiskonna vastu üsna madal, mis vähendab haavatavate rühmade võimalusi oma jõupingutused ühendada ning oma hääl ja mured VVO-de kaudu kuuldavaks teha.

VVO-d osalevad poliitilistes protsessides, olles kaasatud avalikesse aruteludesse ühiskonna arengu põhiteemade üle, osaledes kaudselt seadusandlikus protsessis ning toetades teatud poliitilisi otsuseid või tehes sellealast lobitööd. Nad ei ole poliitikasse kaasatud, vaid poliitilised partisanid. VVO-d on kaasatud valimiste jälgimisse ja vaatlemisse, tagades valimisprotsessi läbipaistvuse.

Allikas: UNDP Moldova, 2011, „Moldova Vabariik – sotsiaalse tõrjutuse juurest kaasava inimarengu suunas”, lk 113–114

Materjali koostamist rahastas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium, toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Moldova rahvusvähemus Eestis

Eestis elab 110 Moldova kodanikku. Eesti Moldova Ühing asutati 1988. aastal eesmärgiga säilitada oma keel, kultuur ja kontaktid kodumaaga. Seltsi tegevus hõlmab näituste korraldamist ja tähtpäevade tähistamist. Rahvuskultuuride Ühenduse Liidu “Lüüra” raames tegutseb Moldova Kultuuriselts “Luchaferul”. Veel on Eestis tegevad mitmed teised Moldova ühendused nagu Moldova folkloori- ja tantsuansambel “Bukuria”, Moldova Kunstnike ja Kujundajate Liit Eestis ja Moldova Noorte Organisatsioon Eestis.

Allikad: Välisministeerium ja Etnoweb, 5. detsember 2011

Projektid 2011

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTID MOLDOVAS 2011

1. Eesti haigekassa projekt “Moldova ravikindlustussüsteemi arengu toetamine“. Projekt viiakse ellu ajavahemikus august 2011 – september 2012. Projekti eesmärgiks on toetada Moldova ravikindlustussüsteemi arengut läbi Eesti kogemuste jagamise. Välisministeerium toetab ettevõtmist 73 412 euroga.

2. AS Reaalsüsteemid viib ellu projekti “Moldova Vabariigi kohtutäiturite infosüsteem: pilootprojekt“ ajavahemikus august 2011 – veebruar 2012. Projekti eesmärgiks on kaasaegse kohtutäiturite infosüsteemi pilootprojekt ja edasine kasutuselevõtt Moldova Vabariigis. Välisministeerium toetab projekti 46 194 euroga.

3. DT Consulting OÜ teostab projekti “Interaktiivse teabe detsentraliseeritud võrk Moldovas“ ajavahemikus august 2011 – mai 2012. Projekti eesmärgiks on Eesti kogemuste edasi andmine infoühiskonna arendamiseks Moldova MTÜdes. Välisministeerium toetab projekti 28 728 euroga.

4. Õppestipendium Ion Braga’le (Moldova) Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Euroopa Liidu – Venemaa uuringute magistriprogrammis (EURUS) õppimiseks 2011/2012 õppeaastal. Välisministeeriumi toetus on 4408 eurot.

Allikas: Välisministeerium, 29. november 2011

Projektid 2010

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTID MOLDOVAS 2010

1. Välisministeerium toetab kahe Moldova tudengi õpinguid Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži magistriprogrammis 117 564 krooniga. Samuti teeb Tartu Ülikool 2010. a. oktoobrist kuni 2011. a. juunini toimuvat majanduspoliitika ja haridussüsteemi teemalist koolitust Moldova kõrgkoolidele ja ametnikele, mille maksumuseks on 253 443 krooni.

2. Maksu- ja Tolliamet jätkab 2010. aastal Eesti kogemuste ja EL põhimõtete tutvustamist Moldova maksusüsteemi arendamiseks ja ajakohastamiseks. Riik finantseerib projekti 699 631 krooniga.

3. Põllumajandusministeerium toetab maaelu jätkusuutlikku ja edukat planeerimist Moldovas. Eesti panustab 127 026 krooni.

4. Eesti panustab 258 820 krooni MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse projekti piiriülese ja sektoritevaheliseks koostööks Dnestri jõe haldamises, mis seab eesmärgiks keskkonnasäästlikku arengu toetamise piirkonnas.

Allikas: Välisministeerium, 14.02.2011

Projektid 2009

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTID MOLDOVAS 2009

1. Eesti Diplomaatide Kooli Sihtasutuse projekt “Diplomaatia, rahvusvaheliste suhete ja eurointeg-ratsiooni-alane koolitus arenevatele demokraatiatele (lühikoolitused ja Idapartnerluse-alane konverents”.

Projekti raames viiakse Diplomaatide Koolis läbi kolm kahe-kuni kolmenädalast koolituskursust Iraagi, Kosovo, Ukraina, Gruusia, Moldova ja Armeenia noortele riigi-ametnikele ja diplomaatidele. Projekt toetab koolitustega Iraagi (koolitus viiakse läbi mais 2009) ja Kosovo loo-misfaasis olevaid välisteenistusi (koolitus on planeeritud läbi viia juunis 2009). Ukraina, Moldova, Gruusia ja Ar-meenia diplomaatide ja ametnike koolitus on koondatud ühte programmi, mille eesmärgiks on tihendada nende riikide – kui Euroopa Liidu idapartnerluse initsiatiivi sihtrii-kide – ametnike koostööd ja aidata neil luua omavahel uusi koostöösidemeid. Eesti Diplomaatide Kool on sarna-seid kursusi korraldanud juba 2003. aastast alates. Pro-jektitegevuse elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimi-ne: 1 099 340 krooni (Moldovale 226 025).

2. Riigikogu Kantselei projekt “Moldova parlamendi liikmete ja ametnike koolitus”.

Projekti raames tutvustatakse Moldova parlamendiliikme-tele ja kantselei ametnikele Eesti kogemusi ja valmista-takse neid paremini ette oma tööks, eriti oluline on see uutele valitud parlamendiliikmetele. Põhirõhk on välissu-hete, Euroopa Liidu, sotsiaalküsimuste, keskkonnakaitse, majanduse ja rahanduse komisjonide liikmete koolitami-sel. Eesmärgiks on parlamendiliikmete ja ametnike tead-miste tõstmine õigusloome vallas, koostöö laiendamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöö arenda-mine Eesti ja Moldova parlamendiliikmete ja ametnike vahel. Projektitegevuse elluviimiseks eraldatud riiklik fi-nantseerimine: 164 520 krooni.

3. Aktsiaselts Reaalsüsteemid projekt “Moldova Va-bariigi vanglate infosüsteem”.

Projekti eesmärgiks on uue, kaasaegse ja tervisliku info-süsteemi kasutuselevõtt Moldova Justiitsministeeriumile alluvas vanglasüsteemis. Projekti eesmärk saavutatakse vanglate infosüsteemi seadistamisega Moldova vangla-süsteemi asutustesse koos täiendustega lähtudes Moldo-va riigi vajadustest. Projekti tulemusena paraneb oluliselt arvestus vanglates kinnipeetavate üle ning infovahetus kõigi vanglate süsteemi ja korrakaitse organite vahel. Projektitegevuse elluviimiseks eraldatud riiklik finantsee-rimine: 1 195 000 krooni.

Allikas: Välisministeerium

Projektid 2008

ARENGUKOOSTÖÖPROJEKTID MOLDOVAS 2008

1. Maksu- ja Tolliameti projekt “Eesti maksuhalduri kogemuse tutvustamine Moldova maksuinspektsioo-nile”.

Projekti raames võrreldakse Moldova maksuõigusesse sisse viidud muudatuste (reinvesteeritud ettevõtlustulude-le 0 maksumäära kehtestamine) Eesti maksukogemuse-ga ja selle pinnalt tehakse tähelepanekuid ja soovitusi Moldova maksuadministratsioonile. Moldova maksuadmi-nistratsioonile tutvustatakse Eesti kogemusi ja aidatakse leida võimalikke mehhanisme, kuidas rakendada eduka-malt ellu seaduses vastu võetud maksupoliitilisi otsusi (sh maksuamnestia, varade legaliseerimine ja ettevõtte tulu-maksu 0 määr). Eesmärgiks on leida Moldovale Eesti kogemusest sobilikke lahendusköike ja neid Moldova poolele tutvustada. Projektitegevuste elluviimiseks eralda-tud riiklik finantseerimine: 541 810 krooni.

2. Välisministeeriumi projekt “Moldova ombudsmani ja konstitutsioonikohtu tugevdamine”.

Projekti eesmärgiks on konstitutsioonikohtu ja ombuds-mani tööks vajaliku raamistiku väljatöötamine ja tõhususe tõstmine, mis omakorda aitaks suurendada nende võime-kust abistada Moldova kodanikke võitluses halduspuudu-jääkidega. Institutsioonide tõhusamaks toimimiseks sea-dusandluse muutmise ettepanekud. Projekti raames osa-leb neli Moldova ombudsmani juures töötavat eksperti kuuajalisel praktikal ja koolitusel Budapestis. Projektitegevuse elluviimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 426 000 krooni.

3. Välisministeeriumi projekt “Moldova välismajan-dusesindatuse süsteemi tõhustamine”.

Projekti eesmärgiks on efektiivselt toimiva välismajan-dusesindajate süsteemi välja kujundamine, mis annaks Moldovale võimaluse paremini müüa oma kaupu välis-maal ja paremini ligi meelitada investeeringuid, (seal-hulgas ka uusi tehnoloogiaid) välisabi. Projekti raames saab 5 Moldova ametnikku võimaluse nelja päeva jook-sul tutvuda Eesti kogemustega. Projektitegevuse ellu-viimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 65 000 krooni.

4. Päästeameti projekt “Eesti ja Moldova elanikkon-nakaitsealane koostöö võimaluste uurimine”.

Projekti eesmärgiks on Moldova elanikkonnakaitseasu-tusele Eesti elanikkonnakaitsealaste oskusteadmiste ja kogemuste jagamine, sealjuures võimalike koostöö kok-kupuutepunktide kaardistamine. Projekti raames toimu-vad vastastikused tutvumisvisiidid. Projektitegevuse ellu-viimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 171 000 krooni.

5. Peipsi Koostöö Keskuse projekt “Integreeritud pii-riülese veemajanduse ning avalikkuse kaasamise edendamine Moldovas ja Ukrainas Eesti kogemuse najal”.

Projekt keskendub EL-i veeraamdirektiivi tutvustamisele, integreeritud piirülese veehaldamise ning avalikkuse kaa-samise edendamisele Dniestri jõe piirkonnas Moldovas ja Ukrainas. Eesmärgiks on spetsialistide teadmiste ja ko-gemuste ning kohalike huvigruppide teadlikkuse suuren-damine integreeritud veemajandamisest, Dniestri jõe keskkonnaseisundist, ning sellest tulenev keskkonda säästvam eluviis. Projekti raames on planeeritud Moldova spetsialistide õppevisiit Eestisse. Projektitegevuse ellu-viimiseks eraldatud riiklik finantseerimine: 637 300 krooni (Moldovale 159 325 krooni).