Täna tähistatakse rahvusvahelist naistepäeva. Sel aastal pööratakse erilist tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele kogu maailmas.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul võiks 8. märtsil naisi nende olemasolu eest tänamise asemel rääkida hoopis naiste olukorra parandamisest. “Selle asemel, et tegeleda 8. märtsil vaat et toksiliste lõikelillede ning lapstööjõu abil korjatud kakaost tehtud šokolaadi laiali jagamisega, võiks mõelda, kuidas teha nii, et meil ja mujal oleks meestel ja naistel ühiskonnas võrdsel määral võimalusi ja kohustusi. Kuigi võib öelda, et olukord on natukene paranenud, tähendab naisena sündimine enamuses maailma kohtades ikkagi kaotuspositsioonilt alustamist.”

Eestis puudutavad suuremat kära tekitavad sooteemad eelkõige näiteks palgalõhe või seda, miks naised ei saa ega taha olla juhipositsioonil, viimasel ajal on esile tõusnud ka tüdrukute ja poiste erinev kohtlemine haridussüsteemis. Kuigi Eestis on väljakutseid piisavalt, tuleb siiski nentida, et meie siin oleme pigem privilegeeritud. Paljudes arenguriikides on olukord selline, et sünnitamine on reaalne surmaoht, naiste ümber lõikamine elukvaliteeti halvendav reaalsus, koduvägivald on enamusele igapäevane, läänelike mugavusteta majapidamine on 100% naiste õlgadel ning soovitud hariduse omandamine pigem unistus kui tegelikkus.

Naiste kõrgem haridustase, suurem tööhõive ning suurem sõnaõigus kodus ja ühiskonnas on aga otseselt seotud nii perekonna heaolu suurenemise kui ühiskonna arenguga. Statistika näitab, et kui naised lähevad kodus toimetamise asemel tööle, majandus kasvab. Mida rohkem saavad naised haridust, seda väiksem on laste suremus, seda vähem lapsi ta saab ning seda rohkem saavad tema lapsed tulevikus koolis käia. Kui naistel on suurem kontroll perekonna raha-asjade üle, kasutatakse raha suurema tõenäosusega laste tuleviku kindlustamiseks ning heaolu parandamiseks. Olukord, kus naistel on meestega võrdsed õigused ja võimalused juba lapsest peale oleks esimeseks ja loogiliseks sammuks mitmete arenguriikide probleemide lahendamisel. Ega ilmaasjata ei ole tüdrukutekoolid paljudele terroristlikele liikumistele pinnuks silmas.  

Naiste õigused, naiste võimustamine ja sooline võrdõiguslikkus on ka Eesti välispoliitika üks peamisi inimõigusalaseid prioriteete. Tegemist on ka arengukoostöö ühe prioriteetse valdkonnaga, seega oluline osa Eesti arengukoostöö rahastusest läheb just naiste ja laste olukorra parandamiseks.

Rahvusvahelise naistepäeva teema on seotud 2015. aastal ÜRO tippkohtumisel vastu võetud ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide ja tegevuskavaga aastani 2030. Tegevuskava 5. punktis on välja toodud soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise eesmärgid:

• Lõpetada kõikjal naiste ja tütarlaste diskrimineerimine mis tahes kujul.
• Teha lõpp mistahes kujul esinevale naiste ja tütarlaste vastasele vägivallale avalikus ja erasektoris, sealhulgas inimkaubandusele ja seksuaalsele ning muul viisil ärakasutamisele.
• Teha lõpp kahjulikele tavadele, näiteks laste ja noorukite abielud ning sundabielud ja naiste suguelundite moonutamine.
• Tunnustada ja väärtustada tasustamata hooldamist ja kodutöid, osutades avalikke teenuseid, tagades taristu ja sotsiaalkaitse ning propageerides riigis sobival viisil kohustuste jagamist leibkonnas ja perekonnas.
• Tagada, et naistel on võrdsed võimalused täielikult ja tõhusalt osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel.
• Tagada seksuaal- ja reproduktiivtervise teenuste üldine kättesaadavus ning reproduktiivtervisega seonduvad õigused kooskõlas rahvusvahelise rahvastiku- ja arengukonverentsi ning Pekingi tegevusprogrammiga ning nende järelkonverentside aruannetega.
• Viia läbi reformid, et tagada naistele võrdne õigus majandusressurssidele ning juurdepääs maaomandile ja maa üle otsustamisele ning muus vormis varale, finantsteenustele, pärandile ja loodusvaradele kooskõlas siseriiklike seadustega.
• Suurendada võimalusi avardava tehnoloogia, eelkõige info- ja sidetehnoloogia kasutamist naiste mõjuvõimu suurendamiseks.
• Võtta vastu ja tugevdada usaldusväärseid tegevuspoliitikaid ja rakendusakte soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu tagamiseks kõikidel tasanditel.

Allikas: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Kaanefoto: GLEN 2015 vabatahtlik Anne-Liis Leht