Säästva või kestliku arengu mõiste kõlab tuttavalt paljudele, kuid selle sisu jääb tihti arusaamatuks või tühjaks. Lühidalt öeldes on tegu tasakaalu leidmisega planeedi piiratud ökoloogiliste ressursside ja inimestele heaolu loomise vahel. 2015. aasta septembris lepiti globaalselt kokku säästva arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) järgmiseks 15 aastaks. ÜRO liikmesriikidelt, ka Eestilt, oodatakse poliitika kujundamisel nendest eesmärkidest lähtumist – oluline on, et kõik, mida me teeme, ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju.

5 olulist punkti kestliku arengu eesmärkidest:

• Erinevalt aastatuhande eesmärkidest* pole uued eesmärgid läänemaailma arenguabi vaestele riikidele, vaid need kehtivad ühtemoodi kõigile riikidele, rõhudes võrdsuse ja universaalsuse printsiibile.
• Uutes eesmärkides on suurem fookus keskkonnakaitsel, rahumeelsetel ühiskondadel, inimeste heaolul paremate töö- ja elukohtade kaudu.
• Kestliku arengu eesmärgid on üks laiaulatuslikumaid leppeid, mis ÜRO ajaloos erinevate riikide vahel sõlmitud on. Tegemist ei ole juriidiliselt siduva dokumendiga, vaid riikide ühise kokkuleppega millises suunas soovime, et maailm areneks.
• Eesmärkide täitmine on iga riigi enda kujundada, ÜRO kogub infot progressi kohta ning koostab ülemaailmseid kokkuvõtteid. Samas kutsutakse eesmärkide täitumisele kaasa aitama ka vabaühendusi, ettevõtteid ja kodanikke.
• Eestile on eesmärkidest suurimad väljakutsed energiaefektiivsus, kliimamuutuse ennetamine, kasvuhoonegaaside hulga vähendamine, Läänemere tervis, sooline palgalõhe ja üldised hariduse ning tööhõive küsimused (sh elukestev õpe, vaesus).

*Aastatuhande arengueesmärgid (Millennium Development Goals, MDGs) on ÜROs kokku lepitud eesmärgid rahvusvahelise arengu edendamiseks. Neid sooviti saavutada aastaks 2015.

Näiteid varasematest saavutustest ja väljakutsetest:

+

• ekstreemses vaesuses elavate inimeste hulk on vähenenud poole võrra
• 2,3 miljardit inimest on saanud ligipääsu puhtale veele
• 90% inimestest arengumaades saavad nüüdseks vähemalt algharidust

–

• 1 inimene 9st elab maailmas endiselt näljas
• 2,5 miljardil inimesel puuduvad endiselt elementaarsed sanitaartingimused
• 58 miljonil inimesel pole võimalik saada kooliharidust

Autor: Kadri Kalle, vabakutseline säästva arengu hariduse ekspert ja koolitaja

2015 oli Euroopas arengukoostöö aasta. See oli esimene kord, kui Euroopa teema-aasta pühendati Euroopa-välisele poliitikale. Arengukoostöö aastast said teavituse eestvedajatena osa mitmete riikide organisatsioonid. Ka Arengukoostöö Ümarlaud kuulus nende riikide hulka.

Kaanefotol arengukoostöö aastast osa võtnud organisatsioonide logod.