16.01.2017
Mõned ütlevad, et jaanuaris on kõik kas pankrotis või Tais – tõsi ta on, jaanuar-veebruar on põhilised päikeseotsimiskuud. Seda enam on hea aeg endale meelde tuletada, kuidas olla selline turist, kelle tegemised-käimised ei mõju kohalikele inimestele ja loodusele hukatuslikult. Pealegi, ÜRO on 2017. aasta kuulutanud säästva turismi aastaks.
Mis sellel globaalse arenguga pistmist on? Ma tõesti tahaks lihtsalt rannas pikutada ja mitte maailma päästmise pärast muretseda!
Turismisektor moodustab 10% ülemaailmsest SKPst ja paljudes arenguriikides on tegemist suurima sissetulekuallikaga. Maailmas on üks töökoht üheteistkümnest seotud turismiga, lisaks on sel alal hõivatud kaks korda rohkem naisi kui teistes majandusharudes. Aastaks 2030 ennustatakse, et 57% maailma 1,8 miljardist turistist valib oma sihtkohaks just mõne areneva majandusega riigi. Ehk siis turism hoiab paljudes maailma kohtades majandusrattad käimas. Lisaks aitab turistide voog sageli kaasa kohaliku kultuuripärandi säilitamisele, nügib tagant kultuuride kohtumisi ja on üks „pehme“ diplomaatia vormidest.
Samas tuleb turismisektorist 5% maailma CO2 heitmetest ja turistid jätavad endast lisaks rahale maha mägede kaupa prügi, näiteks plastikpudeleid. Kohtades, kus infrastruktuur on kehv ning looduslikke ressursse (näiteks vett) vähe, muudab turism olukorra veel keerulisemaks. Kas teadsid, et keskmine hotellikülastaja kasutab õhtu jooksul ligi 300 liitrit vett? Toredate päikesereiside kuri sugulane seksturism aga vohab, kuritarvitades väga vaestes ja korrumpeerunud piirkondades üha enam lapsi. Lisaks püütakse hea südamega turiste lõksu, küsides kohalike vaeste või laste jaoks raha, mis iial abivajajateni ei jõua.
Ehk siis – puhkusele minnes ei pea muretsema, kuid reisi lõbi mõtlemine tuleb kasuks. Tee kas või paar väikest sammu selle poole, et sinu reisist oleks kohalikele kasu, mitte kahju:
Ole turistina selline, nagu sa tahaksid, et Eestisse tulevad turistid oleksid!
Head reisi!
Fotod: Maailma Turismiorganisatsioon UNWTO
Kommentaarid