Terveilm

Kas hommikusöök saab maailma muuta?

10.07.2017

Uuringud ütlevad, et 15% meie elustiili tagajärjel tekkivatest kasvuhoonegaasidest on seotud toitumisega. Üldiselt võib öelda, et keskkonnasõbralik toit koosneb kolmest asjast – toidu kasvatamine, transportimine ja pakendamine.

Kliimasõbralik toidulaud koosneb taimsetest, vähetöödeldud toodetest, maheviljadest ning kohalikust ja hooajalisest toidust. Kõige suurem mõju keskkonnale tekib liigsest liha tarbimisest – sööme seda palju rohkem, kui tervisele ja keskkonnale hea oleks. Tervise Arengu Instituudi andmetel sööme kaks korda rohkem liha, kui toitumissoovituste põhjal süüa võiks.

Intensiivne loomakasvatus kulutab rohkem energiat ja tekitab saastet võrreldes kõigi meie muude valikutega. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) arvutas välja, et maailma kariloomakasvatus tekitab rohkem kasvuhoonegaase kui autod, lennukid, rongid ja laevad kokku.

Jutu mõte ei ole see, et kõik inimesed peaksid kindlasti taimetoitlasteks hakkama, aga igaüks saab teha väikeseid muudatusi oma igapäevastes harjumustes, et käituda keskkonnasõbralikumalt – näiteks süües rohkem taimseid ning vähem liha- ja piimatooteid, valides vähem pakendatud ja tööstuslikult töödeldud toitu. Ostmata võiks jätta kaugelt toodud toiduained, mis kasvavad hooajaliselt ka kohapeal.

Et tutvustada lastele kliimamuutuste ja toidu seoseid, korraldab Peipsi Koostöö Keskus “kliimahommikusöögi” õppeprogramme. Need koosnevad teoreetilisest ja praktilisest osast lapsed saavad maitsta mahe- ja tavapõllumajanduse toite, mis on toodud meile teiselt poolt maakera või toodetud Eestis. Pärast seda analüüsivad õpilased oma valikuid ja eelistusi, uuritakse ka pakendeid ja mõeldakse tarbimise ökoloogilise jalajälje peale.

Margit Säre

Peipsi Koostöö Keskus


 

Retsept: lihtne hummus

Oleme harjunud võileiva peale panema vorsti või juustu. Aga mida panna võileivale, kui sooviks midagi maitsvat, tervislikku ja taimset? See hummus saab valmis minutitega ja sobib ideaalselt suvistele röstsaiadele.

1 purk keedetud kikerherneid

2 spl värsket sidrunimahla

3 spl (oliivi)õli

1 küüslauguküüs

soola, pipart

karulauku vms

Saumikserda nõrutatud kikerherned, lisa tükeldatud küüslauguküüned, sool, pipar, sidrunimahl ning õli. Võib lisada ka nt peotäie karulauku. Mikserda, kuni tuleb ilus ühtlane mass.

 


 

8 lihtsat ideed kliimasõbralikuks toiduks

  1. Kasvata enda aknalaual, rõdul või aias köögivilju ja maitsetaimi.
  2. Kasuta kohalikku ja hooajalist toitu vaata otse tootjalt tarbijale toiduringide kohta www.eestiott.ee
  3. Tee hoidiseid ja külmuta talveks.
  4. Planeeri poodi minnes, mida vajad.  
  5. Söö vähem liha ja piimatooteid, rohkem juurikaid.
  6. Kui liha ostad, eelista maheliha, kana, kala või ulukiliha.
  7. Ära raiska toitu kasuta toiduülejäägid ära loovates roogades või sügavkülmuta järelejäänud toit.
  8. Sorteeri biojäätmed eraldi.

Allikas: http://www.kliimamuutused.ee

Kaanefoto: Flickr, stu_spivack

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee