Saame vabariigi sünnipäevakuul uhkusega hõisata, et AKÜs ei ole kunagi olnud tööl nii palju inimesi kui täna. Jätkame suuremate jõududega tööd selle nimel, et planeet ei saaks Eesti 200. sünnipäevaks otsa ning saja aasta pärast oleks maailm õiglasem, võrdsem ja oluliselt meeldivam koht.

Ajalooarhiivi tarbeks, AKÜ ad veebruar 2018:

Sigrid Solnik – juhataja

Agne Kuimet – huvikaitse kohalike omavalitsuste suunal, uued koostöösuhted

Karl Oskar Villsaar – huvikaitse poliitikate sidususe ja arengukoostöö poliitikate teemal

Katrin Pärgmäe – kommunikatsioon

Iti Pällin – teavitusüritused

Heidi Maiberg – valdkonnaülene kiirendaja (huvikaitse, kommunikatsioon, üritused)

Kirsti Aulik – teavitusürituste praktikant

Häid lambaid mahub ühte lauta nii palju!

Saladuskatte all võib öelda, et kuna teeme üha rohkem koostööd koolide ja õpetajatega, ootame väga oma ridadesse vabatahtlikke, kes tunnevad et nende kodukandis oleks hädasti vaja kestlikust arengust rääkida.

Veebruaris leiame vastlakuklite pugimise kõrval aega igasugu muudekski asjadeks. Esiteks on veebruar traditsiooniline GLENi-kuu. Käesoleva nädala lõpuks on selge, kes lähevad vabatahtlikku tööd tegema Indiasse, Myanmari ja Ugandasse. Sigrid veedab pea pool nädalat Ungaris GLEN võrgustiku kohtumisel – tahaks välja mõelda, kuidas edasi, kuidas saaks paremini.

Kust tuleb raha ja kuhu kaob aeg?

Sigrid jõuab küünlakuul veel CONCORDi juhatuse koosolekule ja Financial Advisory Commision-i kohtumisele. Teemadering traditsiooniline „kust tuleb raha ja kuhu kaob aeg“. Tahame, et CONCORD leiaks Brüsseli poliitikate kõrval rohkem aega liikmesriikide arengukoostöö katuseorganisatsioonide murede ja rõõmude jaoks. 16. veebruaril toimub Välisministeeriumis Arengugkoostöö Komisjoni kohtumine, kus hinnatakse ministeeriumi selleaastase avatud teavitusvooru projekte. Toetust antakse teavitustegevustele, vabatahtlike saatmiseks ja stipendiumiteks. AKÜ esindab komisjonis kodanikuühiskonna perspektiivi. 21. veebruaril läheb Sigrid külla KÜSKi ja mõtiskleb koos maakondlike arenduskeskuste konsultantidega selle üle, kuidas läheb kodanikuühiskonnal Eestist kaugemal. Kuu lõpus kutsume AKÜ liikmed kokku kirjaliku argumenteerimise koolitusele. Et projektitaotlused vägevamad ning enesetutvustused selgemad saaksid!

Katrin edendab veebruaris säästlikku eluviisi ja valmistab koos huvilistega puhastusvahendeid ning kehahooldusvahendeid. Töötubade kohta saad lisainfot siit. Kohe varsti on aga AKÜ jaoks üks õudsemaid tähtpäevi kalendriaastas – roosa prügi päev ehk valentinipäev. Me küll armastame oma sõpru, lähedasi ja kallimaid, ent jälestame seda jama, mida selle päeva puhul toodetakse. Kellele on vaja roosasid karumõmme ja südametega pastapliiatseid, mis varsti prügiks muutuvad? Kas tõesti nii paljudele meist kui kaupmehed arvavad? Katrin juhib eesrindel võitlust Mõttetu Kräpi ostmise vastu.

Eestile ring peale

Agne ja Iti sõidavad mööda Eestit ning õpivad kohalike kogukondade särasilmadelt kestliku arengu lokaalse tähenduse ja olemasolevate võimaluste kohta. Ida-Viru, Lääne-Viru ja Võru on käidud, veebruaris ootavad ees Läänemaa, Viljandimaa ja Pärnumaa. Minge kohale kui vähegi võimalust, sellist energiat kui nendel üritustel, mujal ei ole!

Tagasi kooli!

Agne läheb 9. veebruaril tagasi kooli ning peab külalistunni sellest, miks plastik ei ole tore materjal. 30 klassile! Millal teie viimati 30 klassikomplekti ees esinesite? Lisaks lükkab Agne koalitsiooni kohe käima ja peab koos Heidiga sõjaplaani kohalike omavalitsuste asjus. Iti aga korraldab üritusi nii et silme ees virvendab!

Poliitikate sidusus

Karl Oskar kohtub AKÜ liikmetega ja kaardistab olukorda riigis. Kuidas meil on poliitikate sidususega kliima ning tootmise ja tarbimise teemadel? Karl Oskar saab veebruari lõpuks teada. AKÜ huvikaitseeksperdi veebruarikuu on üldse üsna tegus. Kirjutab artikleid ja uurib tausta, vaatab mis toimub Euroopa Liidu eelarveraamistikuga ja kuidas alates 2021. aastast rahastatakse arengukoostööd, kes lähevad Eestist COP24 kohtumisele Poolas, milline on Euroopa vabaühenduste nägemus Cotonou leppe järgsest maailmast, kuidas avaandmed saavad kestliku arengu edendamisele kaasa aidata jne.

Vabariigi aastapäeval me meilidele ei vasta, sööme kiluleiba ning tunneme rõõmu et meil on oma riik. Rõõmustame koos!