Suvi on õuepidude aeg ja järjest rohkem räägitakse võimalustest, kuidas ühekordsest plastikust nõusid vältida. Plastikust on saanud maailma kõige suurem prügiprobleem – igas minutis ostetakse maailmas 1 miljon plastpudelit, Eestis kasutatakse iga päev 200 000 ühekordset topsi, rääkimata ühekordsetest nõudest, söögiriistadest ja plastkõrtest.

Esimese asjana võib kodused taldrikud-kahvlid üle lugeda – on võimalus, et väiksema seltskonna puhul saab täitsa edukalt köögis olevate nõudega hakkama. Jah, pärast on pesemist, aga südametunnistus on puhas 🙂 Suurema peo puhul võib kaaluda nõude rentimist catering teenust pakkuvatelt firmadelt – pluss on see, et pärast ei pea midagi pesema, aga õuepidu on elegantne ja plastikuvaba. Miinus on muidugi eelarve, sest umbes sama rahaga saab soovi korral ennast varustada nõudega mitmeks hooajaks. Meie pere ostis näiteks eelmisel suvel enne suurt perepidu Uuskasutuskeskusest ca 50 taldrikut hinnaga 20 senti tükk. Need olid meil kasutusel terve suve ja katki ei läinud muuseas mitte ükski. Sel suvel on varustus juba olemas, vaja lihtsalt enne kasutamist üle pesta. Kui ruumi on vähe ja sügisel on tunne, et ei taha taldrikuvirna hoiustada, võib nad ju Uuskasutuskeskusesse tagasi viia – nagu rent, aga palju odavam.

“On hämmastav, et oleme jõudnud olukorda, kus nafta maa seest pumpamine, refineerimisele saatmine, plastiku tootmine, selle vormimine,
poodi saatmine, ostmine ja koju toomine on muutunud väiksemaks vaevaks kui lihtsalt lusika ära pesemine.”

Biolagunev või komposteeruv?

Kui on vajadus ühekordsete taldrikute järgi, aga tahaks olla keskkonnasõbralikum, võiks vaadata, kas seal on peal kirjas “biolagunev” või “komposteeruv”. Biolagunev võib sama hästi tähendada ka seda, et plastik laguneb lihtsalt pisikesteks plastiku tükikesteks, kuigi vahel on ta ka komposteeruv (segane, aga pole midagi teha). Kui biolagunev on täiesti taimsetest materjalidest ja komposteerub, on seal ka vastav märk peal. Selle tavalisema, biolaguneva plastiku miinus on ka see, et seda ei saa ümber töödelda, kuna seal on kasutatud taimseid komponente. Nii, et selle peab viskama olmeprügisse.

Komposteeruv tähendab aga seda, et ese on tehtud tõesti materjalist, mille võib pärast komposti visata ja mis muutub mullaks. Küll aga võib komposteerumise aeg olla erinev – kui toode on väga tugevalt kokku pressitud, et talle vastupidavust anda, läheb tal ka komposteerumiseks kauem aega. Selle kiirendamiseks võib taldrikud enne komposti panekut lihtsalt tükkideks rebida, kuigi paljud tooted on mõeldud tööstuslikuks komposteerimiseks ja koduses kompostikastis läheb neil isegi kauem aega kui tammelehtedel.

Mihkel Kangur tegi katse ja jättis biolagunevad topsid kolmeks aastaks vermikompostrisse.

Aga papp?

Jah, papp ja paber on materjalidena loodussõbralikud ja komposteeruvad, aga neil on üks mure, nad ei hoia niiskust. Kui võtta isegi kõige tugevam papp ja selle peale panna kartulisalat, liguneb see varsti läbi. Selle pärast on kõik papist kohvitopsid, taldrikud ja muud nõud kaetud õhukese kilekihiga, mille tõttu ei ole neid võimalik komposteerida ega ümber töötlemiseks pakendikotti panna. Samas, kui on valida, kas vahtplast, mis laguneb 500 aastat või kooslus papp-kile, siis viimane on kindlasti parem variant.

Pabertops, mis on aasta kompostikastis veetnud. Allikas.

Ideid ja nippe

Lisaks tavaliste nõude kasutamisele on palju nippe, kuidas õues nii olla, et ka loodus võidaks:

• Poodi oma kotiga! Ilmselt on igas Eesti peres juba poekott olemas, oluline on seda autos hoida või kasutada muid nippe, et oleks meeles nad ka poodi kaasa võtta. Edasijõudnud võivad proovida nii poes käia, et kasutavad ühekordsete väikeste kottide asemel võrgust või riidest korduvkasutatavaid kotte.
• Kraanivesi pudelivee asemel. Eesti kraanivesi on puhas, soovi korral saab lisada endale meeldiva maitsega ürte või aiasaadusi (piparmünt, kurk, maasikas, basiilik, jne). Lisaks on humoorikas fakt, et 47% maailma pudelivee sees ongi täitsa tavaline kraanivesi.
• Plastkõrred minema – kõige säästlikum on lihtsalt üle serva rüübata. Kui aga väga kõrt tahad, kasuta klaasist, bambusest või roostevabast terasest korduvkasutatavat kõrt.
• Päris söögiriistad plastmassi asemel. Kui pole võimalik pesta, siis on olemas ka puidust ühekordsed söögiriistad. Edasijõudnud võivad terveks suveks koti põhja visata kerged kaasaskantavad bambusest söögiriistad.
• Tikud ruulivad! Ma polnud kunagi selle peale mõelnud, kui palju on maailmas odavaid välgumihkleid, mida ei saa taastäita ega ümber töödelda. Lisaks arendab tikkudega grilli põlema saamine nii loovust kui meeskonnatööd 😉
• Kodu kauniks – aiapidu näeb välja elegantne, kui kasutada ka dekoratsioone, mis on kaua kestvad ja ilusatest materjalidest. Riidest laualinad, päris savist lillepotid või klaasist lillevaasid näevad välja oluliselt paremad kui ühekordsed kaunistused, mis peale ühte korda tuleb ära visata.
• Ka peol saab prügi sorteerida. Selleks, et iga külaline ei peaks küsima, millisesse kasti mida panna, saad Tartu Loodusmaja lehelt välja printida ilusad jäätmesildid.

Inspiratsiooniks

Eesti Roheline Liikumine ja Tartu Loodusmaja tegid mõnusa video, kuidas loodussõbralikult piknikul käia.