Terveilm

10 loodusesõbralikku uusaastalubadust

31.12.2017

Uusaastalubadused on sageli isikliku iseloomuga – soov rohkem trenni teha, sagedamini sõpradele helistada või lõpuks ometi unistuste reis ette võtta. Arengukoostöö Ümarlaud pakub keskkonna heaolust huvitatutele 10 uusaastalubadust, mis aitavad hoida looduse, inimeste ning Maa tervist.

1. Eelistan kodumaist. Mida lähemal on asjad valmistatud või toit kasvatatud, seda parem loodusele. Keskmine banaan reisib meie juurde 10 769 kilomeetrit, Eesti õun vaid paarkümmend. Lennukütuse eest maksab maailm.

2. Söön vähem, kuid kvaliteetsemat liha. ÜRO värske raporti hinnangul on liha tootmine keskkonnale sama kahjulik kui fossiilkütuste tootmine.

3. Loobun limonaadidest. Iga pooleliitrise limonaadi valmistamiseks kasutatakse või reostatakse 150 kuni 300 liitrit vett ehk kaks-kolm vannitäit.

4. Suhkrut, kohvi või šokolaadi ostes eelistan õiglase kaubanduse tooteid. Talunikele ja töölistele makstakse siis õiglast palka ja nende töötingimused on inimlikud, mitme õiglase kaubanduse märgi nõuded sisaldavad ka loodushoidu.

5. Valin sõbrale sünnipäevakingiks elamuse, mitte asja. Tegelikult ei võida see, kellel on surres kõige rohkem asju. Maailm ei võida sellest ammugi, sest enamik kliimasoojenemise põhjustest tuleb liigsest tarbimisest.

6. Ostan vähem, kuid paremaid riideid. Eelistan kvaliteetset ja naturaalset kangast, mis kestab kauem. Igaüks võib valida, kas osta riideid taaskasutuspoest või kohalikelt käsitöölistelt.

7. Vähendan plastiku kogust oma elus. Kõige lihtsam on loobuda ühekordsetest topsidest ja pudelitest. Eestis kasutatakse ühes päevas 200 000 ühekordset topsi.

8. Taaskasutan ja annan ringlusesse. Kui mul on kodus midagi üle, saadan selle teisele ringile. Samuti ei pea kõik koju ostetud asjad olema uued, taaskasutuspoodidest leiab lisaks riietele ka sisustuskaupa, mööblit ja muud.

9. Sorteerin prügi. Alustada võib kõige kurjema prügi – pakendite –  viimisest pakendikonteinerisse. Pakendid moodustavad meie prügist 60% ja nende taaskasutamisega säästetakse kõvasti naftat (sest neist saab teha uusi pakendeid).

10. Teen autovaba päeva. Valin ühe päeva, mil kasutan ühistransporti või kõnnin jala! (NB! Ei vali seda päeva, kui niikuinii oli plaan voodis peituda). Transport annab veerandi Euroopa kasvuhoonegaasidest, bussiga sõit on maailmale mitmes mõttes kasulikum ja teeb ka jalutaja rõõmsamaks.

Arengukoostöö Ümarlaud koondab Eesti 33 vabaühendust, mis tegelevad arengukoostöö ja kestliku arengu teemadega.

Mõnusat aastalõppu ja loodusesõbralikku uut aastat!

Foto: Maia Klassen, GLEN 2016

Jälgi meid ja avasta teisigi põnevaid artikleid!

Loe lähemalt teabekeskusest

Kommentaarid

Estonian Roundtable for Development Cooperation (AKÜ) is an independent not-for-profit coalition of non-governmental organisations that work in the field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ is a strategic partner for Estonian Ministry of Foreign Affairs as a consultant the state in field of development cooperation, global citizenship education or sustainable development.

AKÜ also provides workshops and consultancy for private sector companies as well as for wider public on sustainable development goals and global issues. 

The highest decision-making body is the General Assmebly.  AKÜ’s legal representative is the Board, which is also responsible for managing the organisation’s staff. 

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)

Estonian Roundtable for Development Cooperation

Telliskivi 60a/3, 10412, Tallinn
info@terveilm.ee
www.terveilm.ee
www.facebook.com/terveilm

Contact:

Agne Kuimet – member of management board, agne@terveilm.ee