Eesti arengukoostöö organisatsioonid kohtusid 3. aprillil siin visiidil olevate Afganistani diplomaatidega, et tutvustada oma tegevust ning arutada tulevikuväljavaadete üle.

Afganistan on üks seitsmest Eesti arengukoostöö prioriteetsest partnerist. Alates 2006. Aastast on koostööd tehtud peamiselt hariduse, tervishoiu, naiste ja laste arenguvajaduste ning demokraatia ja heade valitsemistavade edendamise küsimustes. Alates 2008. aastast on suure osa Afganistanis toimunud ettevõtmistest on ellu viinud MTÜ Mondo.

Kohtumisel tutvustas Mondo juhatuse liige ja toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar organisatsiooni ajalugu ja selgitas, et tegevusi on ellu viidud neljas Afganistani piirkonnas. 2011. aasta lõpust teeb Mondo koostööd kahe kohaliku organisatsiooniga: Tolo Services and Cultural Organization (TSCO) Kabulis ja Afghan Disables and Vulnerable Society (ADVS) Jalalabadis. Toetatakse Afganistani kohalikke kogukondi kirjaoskus-, tervishoiu-, õmblus- ja toimetulekukoolituste kaudu, mille viivad läbi nende partnerid.

Mondo ekspert Maari Ross tõstis esile lood naistest, kellele Eesti abiga on pakutud ettevõtluskoolitus, et parandada nende toimetulekut. 26-aastane lesknaine Soghra osales kottide õmblemise koolitusel Põhja-Afganistanis Mazar-e Sharifi linnas. Enne koolitust töötas Soghra kodus, kus tikkis laudlinasid ja kardinaid pulmade jaoks, kuid ei jätkunud piisavalt. Naine usub, et kottide õmblemine annab talle tulevikus pidevalt tööd, sest tikkimisoskust vajatakse vaid pulmadeks, kuid kotte saab teha pidevalt. Veebilehelt Muudamaailma saab lugeda ka teisi edulugusid ning osta suuremaid ja väiksemaid eetilisi kingitusi Afganistani naiste toetuseks.

Kohtumisel meenutas aastatel 2009-2010 Afganistanis 18 kuud töötanud Mondo tervishoiuekspert Anu Raisma oma kogemusi. Ta kinnitas, et kuigi tihti on sõjaväega koostööd tegevatel tsiviilisikutel probleeme turvalisusega, ei tekkinud temal kohalike inimestega töötades tõrkeid. Raisma missiooni käigus korraldati Afganistani naistele ämmaemanda- ja esmaabi koolitusi, jagati inimestele esmaabipakke ning anti välja puštukeelne esmaabiõpik, mis on kõik olulised tegevused riigis, kus ligipääs tervishoiuteenustele on väga kehv.

Arengukoostöö Ümarlaua poliitikaekspert Evelin Andrespok tutvustas külalistele Eesti ja Euroopa kodanikuühenduste vaateid arengukoostööle Afganistaniga ning rõhutas, et kõige olulisem on jõuda selleni, et riigi arengut puudutavates otsustes on juhtroll Afganistani rahvas ja valitsusel, mitte abi andvatel doonoritel. Abi tulemuslikkus on küsimus, millega peavad tegelema nii doonorid kui ka Afganistani valitsus.

Afganistani diplomaatide arvates on selle saavutamiseks oluline, et kõik tegevused kooskõlastatakse alati kohaliku valitsusega ning et keskendutakse pikaajalise mõjuga tegevustele nagu infrastrutuuri ja inimressursi arendamine. Tähtis on töötada nii meeste kui ka naistega ning erinevates sektorites (haridus, tervishoid, põllumajandus jne). Kõige suuremaks takistuseks hinnatakse julgeoleku probleeme mõnes piirkonnas, kuid loodetavasti see olukord lähiaastatel paraneb. 2014. aastal toimuva liitlasvähede lahkumise mõju ei ole siiski võimalik ennustada.

Eesti ja Afganistani vahelisest arengukoostööst, Afganistani kodanikuühiskonna eluolust ning Afganistani rahvusvähemusest Eestis saab põhjalikumalt lugeda meie teabekeskusest.

Kümme Afganistani diplomaati ning parlamendi- ja riigiametnikku on Eesti Diplomaatide Kooli kutsel ja välisministeeriumi toetusel Eestis, et tutvuda nii meie riigiasutuste kui ka kodanikuühiskonnaga.