Elame hetkel jätkuvalt keset konflikte ja kriise – lõppenud Covid-pandeemia on asendunud peale Venemaa sissetungi Ukrainasse järjekordse, kuid senisest teravama julgeolukuriisiga. See on hõlmanud lisaks Euroopa idablokile ka laiemalt EU/NATO liikmeskonda ning hauganud suure osa riikide arengukoostöö-, -ja kaitseeelarvetest.

Sest agressorriigi invasioon ei mõjuta maailma mitte ainult sõjaliselt vaid pärsib ka toidujulgeolekut (Ukraina on Euroopa suurimaid vilja kasvatajaid) ja majandust. Alates sõja puhkemisest on olnud Ukraina Eesti absoluutseks prioriteetseks sihtriigiks, keda on abistatud nii läbi erinevate arengukoostööprojektide kui otsese humanitaarabi. Sõjast nõrgendatud riiki on toetanud ka Eesti inimesed läbi aktiivse annetamise või vabatahtliku töö.

Aga mitte ainult sõda olulises põllumajanduspiirkonnas ei mõjuta meie (toidu-)julgeolekut ja majandust. Järjest rohkem on meile tajutavad ka kliimamuutused – kui varem „põlesid“ pigem Aafrika ja teised kaugemad piirkonnad, mille puhul Euroopa inimesed otseselt ei tundnud end ohustatuna, siis tänaseks oleme ise märklauaks saanud koos kohalike metsapõlengute, üleujutuste, põllumajandustoodangu ja elurikkuse vähenemisega.

Loe edasi Delfist