Möödunud aasta oli igas mõttes ühiskondlikult põnev (loe: täis väljakutseid), kuid AKÜ jaoks pakkus eelkõige pinget ja tööd Eesti arengukoostöö reform, milles saime koos oma liikmetega aktiivselt kaasa rääkida. Kuna saabusid uued Covid-19 lained, reisisime endiselt piiratumalt, aga see-eest mõtestatult. Tipphetked jäid aga endiselt huvikaitsetöö valdkonda: omasime rolli Välisministeeriumi poolt juhitavates arengukoostöö reformides ja Riigikantselei poolt koordineeritud kestliku arengu eesmärkide arendustegevustes. 2021. aastal pöörasime senisest enam tähelepanu rahvusvahelistele võrgustikele, mis oleks abiks Eesti riigi ja vabakonna nägemuse ja ettepanekute viimisel senisest rohkemate EL-i tasandi otsustajateni.

Huvikaitse riiklikul tasandil

Osalesime koos liikmetega arengukoostööd puudutava Vabariigi Valitsuse määruse uuendamisel, andes aktiivselt sisendit tekstiloomesse nii kirjalikult läbi soovituste dokumendi kui ka suuliselt ministeeriumi infotunnis. Töö oli tulemuslik – suur osa AKÜ ja liikmete ettepanekutest leidis määruses oma koha. Sama hea tulemusega huvikaitsetöö sai tehtud seoses Välisministeeriumi ja uue Rashvusvahelise Koostöö Keskuse EstDEV-i vahelise koostöölepinguga, milles kajastuvad väga mitmed vabakonna ekspertide seisukohad ja mis kindlustab vabakonna rolli arengukoostöö edendaja ja läbiviijana ka nüüd ja tulevikus. Kuna AKÜ esindaja on ka EstDEVi nõukogu liige, Aitasime viia läbi keskuse loomist ning lõime kaasa tegevjuhi värbamisel. Samuti osalesime aktiivselt keskuse tegevust ja eelarvet reguleerivates aruteludes.

Koostöös liikmete ning välisriikide ekspertidega edastasime Välisministeeriumile poliitikasoovitused idapartnerlusriikide (Ukraina, Gruusia, Moldova) maastastrateegiate uuendamiseks ja taotlusvoorude disainiks, eesmärgiga muuta arengukoostöö prioriteet-valdkondades kliimasõbralikumaks. Töö oli taaskord mõjus – soovitused jõudsid peaaegu originaalvormis Gruusia maastrateegia dokumenti ning riikideüleselt ka uue arengukoostööd rakendava sihtasutuse EstDEV tegevuskavasse.

Tänu kevadel läbi viidud arengukoostöö avaliku arvamuse uuringule koostasime uuringu raporti koos nelja poliitikasoovitustega arengukoostöö edasiseks arendamiseks ja rahastamiseks.

Välisministeerium tellis AKÜ-lt kahepäevase koolitusprogrammi arengurahastuse ja poliitikate sidususe teemadel,  mille tulemuseks on erinevad temaatilised ja sihtrühmale (ametnikud, diplomaadid) jooksvalt kättesaadavad õppemoodulid. Videod on eriti kasulikud ministeeriumitesse ja saatkondadesse suundunud uutele inimestele, kes saavad koolitusmoodulitest kätte vajaliku ABC oma töösse sisseelamiseks. Koolitus on väga kasulik ka EstDEVi töötajatele.

Teoreetilisema poole pealt jätkasime poliitikate analüüsi ja uuringutega. Osalesime eksperdina Välisministeeriumi tellitud “Naised, rahu ja julgeolek” poliitikauuringus koos Tallinna Ülikooli teaduritega. Selle raames uurisime senise poliitikaga seotud kaasamisprotsesse ning kaardistasime relevantsed osapooled ja nende huvid.

Lisaks pidasime mitmeid rohkem ja vähem pingelisi arutelusid arengurahastuse, arengukoostöö poliitikakujundamise ning käimasolevate reformide osas mitmete osapooltega, nii formaalselt konverentside raames kui ka kahepoolselt väiksemate laudade taga. Nii osalesime näiteks rändeteemalisel paneelarutelul MEP-ide Urmas Paeti ja Marina Kaljurannaga ning Naised, rahu ja julgeoleku teemalises paneelarutelus üheskoos NATO Ühingu, Tallinna Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja MTÜ Mondoga; osalesime Välisministeeriumi arengukoostöö hindamisindikaatorite disainimises ning pidasime palju pingelisi arutelusid Välisministeeriumi ja EstDeviga Eesti arengukoostöö tuleviku osas. 

KOVide suunal lõime teadlaste ja 15 keskkonna- ning ja kestliku arenguga tegeleva organisatsiooni koostöös 38 olulist “Rohenügimise” soovitust kohalikele omavalitsustele parema elukeskkonna tagamiseks. Rohetiigri ja Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel kokku kogutud soovitused aitavad omavalitsustel täita üleilmseid kestliku arengu keskkonnaeesmärke ja Eesti 2035 strateegilisi sihte.

Säästva Arengu Komisjoni liikmena osalesime komisjoni strateegia protsessis eesmärgiga parandada komisjoni tööd ja mõju ühiskonnas ning Eesti kestliku arengu indikaatorite loomise ja kinnitamise protsessis.

Huvikaitse Euroopa Liidu tasandil

Euroopa-ülestes võrgustikes Eurodad ja Concord jätkus samuti väga palju tööd. Eurodad võrgustikus töötasime arengurahastuse, kliimarahastuse, PPP (public-private partnership) ja võlaleevenduse töörühmades, andes sisendit poliitikadokumentidesse ja raportitesse. Eurodadis osalesime aasta jooksul 16 Euroopa-ülese poliitikadokumendi koostamisel ja huvikaitsetegevuses. Concrodis jätkasime arengurahastuse (sh juhtgrupp), maailmahariduse (sh juhtgrupp) ja võrdõiguslikkuse töörühmades, mille peamisteks väljunditeks olid Aidwatchi raporti protsess, maailmahariduse rahastuse soovituste koondamine ja edastamine Euroopa Komisjonile ning võrdõiguslikkuse (sooline, majanduslik jne) koondraporti koostamisel osalemine. 

Iga-aastastest tegevustest osalesime taaskord AidWatch raporti koostamisel ning Eesti andmestiku (country page) kokku kogumisel, mida oleme kasutanud huvikaitses nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil ning mis on iga-aastaselt üks olulisemaid sisendidokumente kogu Euroopa Liidu arengukoostöö vabakonna jaoks. 

Avalikematest tegevustest osalesime Balti-Aafrika kolmepoolse kohtumise aruteludes ning rändeteemalises paneelarutelus Euroopa elamuskeskuses koos MEP-i ja Euroopa Parlamendi asepresidendi Roberta Metsolaga. 

Lisaks mõtlesime koos Norra partneriga SLUG kaasa Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangale suunatud huvikaitsetegevustes, disainisime koos globaalsete partneritega PPP kampaaniaid ning kohtusime mitmete Euroopa platvormidega, plaanimaks ühiseid regionaalseid huvikaitsetegevusi 2022. aastaks. 

Koostöös Läti ja Leedu arengukoostöö katusorganisatsioonidega võrdlesime valdkonna olukorda kolmes riigis ning otsisime ühiseid murekohti ning lahendusvõimalusi.

Koroonalainete vahepeal õnnestus teha ka välisreise. Bratislavas kohtusime oma Slovakkia sõsarorganisatsiooniga Ambrela, et kaardistada ühiseid tegevusi ja rahastusvõimalusi. Ljubljanas kohtusime maailmahariduse ja arengukoostöö katusorganisatsiooniga Sloga, et kuulda ja jagada uudiseid arengukoostöö reformide, poliitilise olukorra jm päevakohase kohta. Viinis osalesime fundamentaalsete inimõiguste foorumil,  et arutleda inimõiguste säilimise üle koroona-, migratsiooni- ja kahaneva kodanikuruumi ajastul. 

Teavitus- ja meediatöö

Viisime läbi mitu kampaaniat: Sõbrapäeva kampaania eesmärgiks oli promoda kestlikke eluviise,  arengukoostöö arvamusküsitluse kampaania eesmärgiks oli toonitada pea poolte eestlaste soovi arengurahastust suurendada.

Tõmbasime tähelepanu maailmamere seotusele läbi Läänemere tervise, pannes koos Välisministeeriumi ja Eesti Loodusmuuseumiga Tallinna üles kolm füüsilist installatsiooni, mis andsid edasi infot nii meie Läänemere kui maailmamere ja nende omavahelise seotuse kohta.

Aasta lõpus viisime läbi digiprügile keskenduva kestliku arengu jõulukampaania.

Alustasime uue saatesarjaga Rohepöörane Eesti Päevalehe Roheportaalis. Üle 7000 kuulamise episoodi kohta koguv taskuhääling on eetris umbes iga kahe nädala tagant ning puudutab olulisemaid keskkonnateemasid meie ümber just täna. 

Olulise suursündmusena korraldasime avaliku kliimaõigluse ja -rahastuse vebinari, kus mõtteid ja nõuandeid jagavsid Euroopa Komisjoni voliniku Frans Timmermansi kabineti liige Aleksandra Tomczak, kelle vastutusalas on roheleppe poliitikad, sh õiglase ülemineku regioonid ning Barcelona autonoomse Ülikooli Keskkonnateaduse ja Tehnoloogia Instituudi teadur, EJ Atlas teadusprojekti liige Mariana Walter.

Viisime läbi ka avalikke või organisatsiooni-siseseid koolitusi. Tallinna Ülikooli Rohenädala raames koolitasime TLÜ tudengeid kestliku arengu eesmärkide teemal, sarnase koolituse tegime ka Vabaühenduste Liidu tulevikujuhtide koolitusprogrammis osalejatele. Toyota Eesti meeskonda koolitasime SDGde 1, 8, 16 ja 17 valdkondades. Jätkasime kaaskoolitajana koostööd International Democracy Institute`ga, rääkides osalejatele oma kogemustest teavitustegevusest ja kampaaniate läbiviimises. 

Koalitsioon kestliku arengu heaks

2021. aastal tegeles koalitsiooni liikmetest koosnev töörühm koos väliste partneritega kestliku arengu info- ja kaasamisplatvormi kesta.me arendamisega. Tegeleti platvormi sisuloomega, mille raames kaasati eri sihtgruppe ja viidi läbi fookusgrupi intervjuusid ettevõtjate, ministeeriumite esindajate, vabakonnaga, haridustöötajatega jt. Jõudsime aasta lõpuks valmis arenduse esimese etapiga (informatiivne osa platvormist) ning jätkame uuel aastal kaasamise funktsiooni arendamist.

Lisaks viisime Arvamusfestivalil Maa alal läbi platvormi eesmärke toetava paneelarutelu “Koos, kestlikult!” ning avaliku arvamusküsitluse AKÜ hääletusmasinaga.

Aasta jooksul koolitasime nii koalitsiooni liikmeid kui laiemat avalikkust mitmel korral. Aasta alguses toimus 3-päevane Bridge 47 projekti koolitus “Eesmärgipärane partnerlus: uute sektorite kaasamine maailmakodaniku hariduse toel”. Märtsis viis Milttoni ekspert läbi väliskommunikatsiooni koolituse “Sõnade ja tegude kooskõla kestliku arengu kommunikatsioonis”. Tallinna Ülikooli Rohelise Kuu ürituste programmi raames aprillis koolitasime kõiki huvilisi kestliku arengu eesmärkide alal. Aasta lõpus toimusid koostöös Rootsi mõttekoja Global Utmaning eksperdi ja VEF-i eksperdiga kaks ettevõtlussektorile suunatud koolitust “Mõtestades kestlikku arengut ettevõtluses” osalejatele Eestist ja Lätist ning Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni võrgustikule. 

Lisaks viisime Euroopa kestliku arengu nädala raames septembrikuus läbi mitmeid teavitustegevusi. Ülemiste ja Sõpruse Rimi poodides ning sotsiaalmeedias korraldasime avaliku hääletuskampaania toiduraiskamise teemal.

Rääkisime kestlikust arengust ka raadiotes. Viisime läbi kolmeosalise raadiosaadete sarja “Kestlik päevakaja” Ida raadios, kus olid teemadeks vastutustundlik ettevõtlus, maailmaharidus ning säästev tootmine ja tarbimine. Saadetes arutlesid eksperdid MTÜ-st Mondo, Tallinna Ülikoolist, Teliast, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumist, Stella Soomlais Studiost ja Rimi Eestist. Kuku raadio saates Ilmaparandaja arutlesime ekspertidega Milttonist, Riigikantseleist ja Cleantech Estoniast teemal “Kes vastutab kestlikuma homse eest?”