Agenda 2030 ja kestliku arengu eesmärkide ellu viimine Eestis.

Riigi rindel muutusteta – Riigikantselei koordineerib, ent poliitiline prioriteetsus puudub, seega proovib riik end teemast kuidagi nii läbi nihverdada, et midagi väga muutma ei peaks. Säästva Arengu Komisjon sel aastal veel kokku ei tulnud, 2. mail on esimene kohtumine. 2017. aasta lõpus kiideti heaks uued säästva arengu näitajad – need hõlmavad nüüd ka kestliku arengu eesmärke lisaks Säästev Eesti 21 strateegiale,  mis on oma aja täielikult ära elanud, ent kahjuks ikka veel uuendamata. Statistikaamet heidab meie arengutele uute näitajate põhjal esimest korda valgust talve hakul. Uute indikaatorite üle muidugi rõõmustame, hea meel, et sinna sai sisse ka Eesti ametliku arenguabi näitaja!

Koalitsioon Kestliku Arengu Heaks

AKÜga algatasime 13. aprillil Koalitsiooni Kestliku Arengu Heaks. Tundsime, et tegelikult ju tehakse kestliku arengu heaks palju tänuväärset tööd, ent sünergiat võiks rohkem olla, et teema nähtavamaks ja olulisemaks muutuks. Asutamiskoosolekul osalesid Riigikantselei, Tallinna Lennujaam, Telia, Sustinere, Miltton Nordics, Coop Eesti, Biomarket, Cleantech ForEst, Lilleoru, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Statistikaamet, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, SEI Tallinn, Mondo ja Arengukoostöö Ümarlaud. Koalitsioon kestliku arengu heaks koondab Eesti ettevõtteid, vabaühendusi ja riigiasutusi, kes tegutsevad maailma kestliku arengu eesmärkide raames ja/või nimel. Koalitsiooni eesmärk on saada koostöö- ja infoplatvormiks, mille raames saaks iga liige aidata kaasa kestlikuma maailma loomisele just talle sobival moel. Loe asutajate ühist hea tahte memorandumit ning tutvu koalitsiooni kodulehega ning kui tahad ka kaasa lüüa, võta Agnega ühendust.

Kestlik areng ja kohalikud omavalitsused

Ilma KOVideta kestlikkuseni ei jõua, see on siililegi selge. Oleme sel aastal käinud Eesti eri otstes ja eri kogukondades kohtunud nii kohalike kogukondadega, sealsete sädeisikutega, kui ka kohalike omavalitsuste ametnikega. Teavitustuuri “Väikesed kogukonnad suures maailmas” raames jõudsime 6 kohaliku omavalitsuse ning 10 väiksema või suurema kogukonnani, et tõsta erinevate piirkondade kodanike ja valitsejate teadlikkust maailma kestlikust arengust ning kaardistada takistusi ja võimalusi kohalike kogukondade kestlikumaks kasvamiseks. Kevade jooksul valmib ka tulemusi käsitlev põhjalikum raport. . AKÜ väga tahaks sellel suunal edasi töötada, kui sina seda juba teed või teema sulle huvi pakub, kirjuta Sigridile: sigrid@terveilm.ee.

Eesti arengukoostöö mõju hindamine

Arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020 ütleb, et mõju hindamisega tuleb tegeleda! Heidi võttis teema käsile, kogus infot nii kodust kui piiri tagant ja kirjutas esialgsed ettepanekud valmis. Läheme selle teemaga koos Välisministeeriumiga edasi, ikka korralikuma mõju hindamise poole. Meie kõigi huvi on, et Eesti arengukoostöö oleks mõjust ning olemasolevaid piiratud ressursse kasutataks mõistlikult.

Eesti poliitikate sidususe raamistik

Ka selle kohta ütleb eelmainitud arengukava, et olgu olla! Astusime selle ilusa tulevikupildi poole esimese sammu ja tellisime Praxiselt uuringu, et kuidas Eestis olukord on – kui sidusad on meie kohalikud poliitikad arengukoostöö ja kestliku arengu eesmärkidega? Või on nii, et ühe käega anname, teise käega võtame (vt. ka kliimamuutuste vastu võitlemise rahastamine vs Eesti põlevkivipoliitika). Uuring sai aprillis valmis, tulemusi esitleme ja edasise töökava teeme mais. Eesmärk on see, et kõik meie poliitikad aitaksid kaasa kestliku arenguni jõudmisele!

Maailmaharidus

Inimõiguste hariduse kontseptsioonist ei ole alates mullusest sügisest midagi kuulda olnud. Haridusministeerium ja Keskkonnaministeerium panevad aga kokku Keskkonnahariduse ja –teadlikkuse tegevuskava aastateks 2019–2022. AKÜ liikmetest lööb seal kaasa UNESCO ERK.

Euroopa Liidu uus eelarveraamistik ja sinna kuuluv arengukoostöö instrument

Brüsselis toimetatakse Euroopa Liidu uue eelarvega. Komisjon tuleb oma ettepanekuga välja teisel mail. Ent juba täna on selge, et kui varem oli arengukoostöö rahastus (Euroopa Arengufond) n-ö eelarveväline, siis aastateks 2021–2027 plaanitakse ühte välisinstrumenti, kus arenguabi rahastus pannakse ühte patta naabruspoliitikaga, migratsiooniga tegelemisega jne. Eks selle uue plaani juures on ka mõned positiivsed asjad, ent üle kõige ähvardab ikkagi oht, et arengukoostöö eesmärgid nagu vaesuse vähendamine ja kestliku arengu saavutamine jäävad teiste, lühiajaliste eesmärkide taha varju. See meile ei meeldi! Jagasime oma esimesi mõtteid koostööpartneritega avalikust sektorist ja kindlasti tegeleme teemaga pärast 2. maid edasi.

Eesti arengukoostöö rahastus

OECD esialgne statistika näitab, et eesti ametlik arenguabi kukkus 0,19% RKT pealt 0,17% RKT peale. Eile avaldatud riiklik eelarvestrateegia näeb ette, et see protsent ei tõuse, aastani 2021 proovitakse säilitada 0,17% taset. Kuidas niimoodi aastaks 2030 lubatud 0,33% peale jõuame, sellest AKÜ meeskond täpselt aru ei saa. Ehk siis töö jätkub.

 Mis edasi?

Olulise teemana tulevad lauale riigikogu valimised ja Euroopa parlamendi valimised. Sügisest muutub veel olulisemaks arengukoostöö projektide mõju mõõtmise küsimus. Välisministeerium paneb vaikselt kokku uut välispoliitika strateegiat, seal räägime kaasa. Kindlasti tugevdame koalitsiooni ja proovime teha rohkem koos, mitte üksi. Olgem ausad – ükski ülalmainitud protsessidest ära ei kao!

Sigrid Solnik
AKÜ juht