08.12.2021
Seoses arengukoostöö reformidega koostasime koos oma liikmetega kaks Välisministeeriumi suunalist poliitikadokumenti: kommentaarid Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule ning ettepanekud arengukoostöö rakendamise regulatsiooni loomiseks, taotlusvoorude edasisteks disainideks ning maailmahariduse edendamiseks. Need teemad on AKÜ ja liikmeskonna partnerite jaoks piisavalt olulised, et näha nende fikseerimist kas ministeeriumi ja EstDevi vahelises koostööleppes või mõnes muus dokumendis, mis hakkab reguleerima arengukoostöö rakendamist uuel perioodil. Vastasel juhu jääks AK valdkond üldisemalt ning ekspertide võimalused selles edaspidi kaasa lüüa äärmiselt häguseks.
Hetkel on täimas Concord Policy Forum, kus peetakse plaane Euroopa võrgustiku uueks tegevusperioodiks kõikides Concordi töösuundades. Maailmahariduse suunal lööb AKÜst kaasa nõukogu liige Mari-Helene, arengurahastuse, kestliku majandusarengu, soolise võrdõiguslikkuse jm suunal tegevjuht Agne.
Eurodadi võrgustikus toimus samuti poliitikafoorum, kus Agne osales arengu- ja kliimarahastuse ning laenuleevendus-meetmete vahelise sünergia leidmise protsessis. Kuna kõik on kõigega seotud, püüab Eurodad leida häid huvikaitse-sõnumid nimetatud valdkondade samaaegseks mõjutamiseks.
KIK avas 7.12.21 uue taotlusvooru, mille sihtriikideks on muu hulgas Gruusia, Moldova, Ukraina, Keenia, Tansaania, Rwanda, Uganda ja Namiibia. Samuti on oodatud sihtriikidena Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi OECD) arenguabi saavad vähim arenenud saareriigid ja muud arenguabi saavad riigid.
Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele arenguriikides. Toetuse andmisel lähtutakse sihtriikide vajadustest ja rahvusvahelistest kliimaalastest kokkulepetest ning teistest asjakohastest rahvusvahelistest kliimat käsitletavatest strateegilistest dokumentidest ja kliima-uuringutest.
Toetatakse Eestis või välisriigis väljatöötatud ja Eestis lisandväärtuse saanud lahenduste, teadmiste, teenuste ja toodete viimine arenguriikidesse, mis aitavad kliimamuutusi leevendada ja/või kliimamuutuste mõjuga kohaneda. Lahendus peab olema konkreetne, lähtuma sihtriigi vajadustest ja vastama meetme määrusele. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest).
Lähemalt saab vaadata siit: https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/arenguriikides-kliimapoliitika-eesmarkide-saavutamine
“Mõtestades kestlikku arengut ettevõtluses”
Novembris korraldasime Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Eestis toel ettevõtetele suunatud kestliku arengu veebikoolitusi. Koolitused toimusid koostöös Läti CSR võrgustiku, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooniga ning osalejaid oli nii Lätist kui Eestist. Kestliku arengu eesmärkidest, vastutustundlikust ettevõtlusest ja säästvast tootmisest/tarbimisest kõnelesid kogenud eksperdid Merili Vares (VEF) ja Krista Kampus (Rootsi mõttekoda Global Utmaning). Loe täpsemalt: https://www.terveilm.ee/leht/blogi/koolitus-motestades-kestlikku-arengut-ettevotluses/
15. ja 17. novembril viisime läbi arengukoostöö baasteadmiste koolituse Välisministeeriumi arengukoostöö büroo ja EstDevi personalile. Perioodil, mil valdkonnas on palju reforme toimumas, on arengukoostöö-alaste teadmiste ühtlustamine oluline kõikide osapoolte jaoks. Peagi ilmuvad koolitusmoodulid ka videovormis ning saavad olema kättesaadavad ka vabaühenduste jaoks.
Agne tegeleb jooksvalt uute projektitaotluste kirjutamisega, et tagada AKÜ finantsvõimekus ka 2022. aastal.
Eesti Pagulasabi allkirjastas raamlepingu Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadiga (EU Civil Protection & Humanitarian Aid – ECHO), mis on maailma suurim humanitaarabi rahastaja. “See on meie jaoks tohutult oluline samm, mille nimel töötasime juba mitu aastat. ECHOga raamlepingu sõlmimine on humanitaarabi sektoris maailmataseme kvaliteedimärk, mis kinnitab organisatsiooni võimekust ja professionaalsust. Samuti on see tulevikus meile oluline rahastusallikas, et Eesti abi ja pädevus jõuaks maailma kriisikolletesse,” sõnas Pagulasabi juhataja Eero Janson.
Eesti Pagulasabi sotsiaalne ettevõte Siin & Sääl alustas taas lõunapakkumistega, fikseeritud menüü viib tellijaid ühe ampsuga üle maailma. Tellimine läbi Wolti: https://wolt.com/et/est/tallinn/restaurant/siin-ja-saal
Pagulasabi Ukraina humanitaarabi projekti raames jagatakse hetkel talveks valmistumise toetusi rindelähedastes asulates, lisaks saavad vanurid hügieenitarvikuid koostöös kohalike sotsiaaltöötajatega Donetski ja Luhanski oblastites; Jordaania projekti käigus on püstitatud kaheksa hüdropoonilist kasvuhoonet, istutatud on maasikad ja salatid, hetkel valitakse välja sobivaid tootmisliine; Liibanoni Beiruti plahvatuse toetuseks on kohapealse partneriga koostöös jagatud laiali mööblit ning kodumasinaid, detsembri lõpuks saavad remonditud ligi sada kodu.
Pagulasabi alustas ettevõtlusprojekti ka Keenias, kus hetkel valitakse välja kasusaajaid. Tuleviku mõttes toimus lisaks visiit Pakistani, et hakata toetama sealseid abivajajaid.
Kolmandat aastat järjest toob Eesti Pagulasabi sotsiaalne ettevõte Siin & Sääl Eesti inimesteni virtuaalse jõulubasaari, kus pagulased ja rändetaustaga inimesed müüvad enda valmistatud käsitööd ning maiustusi. Veebipõhisel basaaril saab oste sooritada alates 3. detsembrist kuni 17. detsembrini. Loe lisaks siit: https://www.terveilm.ee/leht/blogi/eesti-pagulasabi-sotsiaalse-ettevotte-jouluturg-toob-eestlasteni-ponevaid-maitseid-ja-kasitood-ule-kogu-maailma/
Värske inimõiguste aruanne annab inimõiguste olukorrale karmi hinnangu
Rahvusvahelisel inimõiguste päeval, 10. detsembril avaldab Eesti Inimõiguste Keskus inimõiguste aruande, mis käsitleb arenguid aastatel 2020–2021. Ekspertide hinnangul on Eestis inimõiguste olukord viimase kahe aastaga läinud halvemaks. Jätkuvalt ootavad lahendust olulised inimõiguste murekohad nagu kooseluseaduse rakendusaktid, vaenukõne piiramine või sideandmete säilitamine.
Aruandes analüüsivad sõltumatud eksperdid muu hulgas rahvusvähemuste, pagulaste, varjupaigataotlejate ja puuetega inimeste olukorda, samuti näiteks kogunemisvabaduse, õigusmõistmise ja sõnavabaduse teemasid. Esmakordselt on tervikanalüüsis kajastatud sotsiaalsed inimõigused ja koroonapandeemia seljatamiseks rakendatud piirangud. Aruanne ilmub eesti, inglise ja vene keeles ning on täismahus kättesaadav keskuse veebilehel: www.inimõigused.ee.
Aasta tagasi otsustas Feministeeriumi kogukonnaspetsialist Nele koos grupi mõttekaaslastega, et on aeg minna aktivistidega loodusesse. Artiklist “Kuidas hoida aktivisti tervist?” leiad, milliste arusaamisteni nad pärast 60 kilomeetrit matkamist jõudsid ja milliseid enesehoiunippe soovitavad.
Kommentaarid