Arengukoostöö peamine eesmärk on globaalse vaesuse ning ebavõrdsuse vähendamine. Üks viis selleni jõudmiseks on kestliku maailma ehitamine – maailma, kus looduse, inimeste ja majanduse vahel valitseb tasakaal. Ent ühegi nimetatud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui arengukoostööks ja maailma vaeseimate toetamiseks mõeldud rahastus segatakse teiste poliitiliste eesmärkidega.

Kogemused näitavad, et abi toimib ainult siis, kui see toetab arengumaade endi tegevusi ja soove, ega ei toimi siis, kui doonorid enda ideesid ja algatusi peale suruvad. Ehk siis – kui abi antakse rikaste riikide endi huvides, siis see enamasti ei lahenda kõige suuremaid kohalikke probleeme ega tohiks see minna arengukoostöö või arenguabi eelarvest.

Millised on levinumad viisid arengukoosööks mõeldud raha valesti kasutamiseks?

Seotud abi

Seotud abi korral antakse raha näiteks selleks, et arenguriigid tõkestaksid inimeste Euroopasse migreerumist. Või siis antakse raha selleks, et mõni kolmas riik ei lubaks inimestel üle enda piiri tulla. Kuigi kindlasti on vajalik ka näiteks piirivalve töö tõhustamine ja raha julgeoleku jaoks, ei tohiks seda nimetada arengukoostööks, sest see ei lahenda mitte ühegi arengumaa probleeme, vaid tegeleb Euroopa huvidega.

Sageli antakse abi ka tingimusega, et arenguriik ostab teenuseid või tooteid abi andvast riigist. See nuumab tegelikult Euroopa suurkorporatsioone ega annagi kohalikele inimestele võimalust ise teenuseid arendada ja tulevikus oma probleeme lahendada.Näiteks on suur seotud abi andja olnud Saksamaa, kellel on sageli olnud abi andmise tingimuseks Saksamaa teenuste ja toodete kasutamine.

Arvud

Euroopa Liit on teinud 17 tagasivõtulepingut, mis tähendab, et illegaalses/irregulaarses rändes olev inimene saadetakse tagasi pärioluriiki või mujale transiitriiki, kes ta lepingutasu eest vastu võtab.  

8  Euroopa Liidu allkirjastatud kokkulepet rahastavad arengukoostöö asemel piirikontrolli, et tõkestada migratsiooni.

6 miljardit eurot anti Türgile, et nad hoiaksid enda riigis Süüriast tulnud inimesi ega laseks Euroopasse

Kallutatud abi

Kallutatud abi korral ei aidata mitte neid riike, kes seda kõige rohkem vajaksid, vaid neid, mille puhul on oht, et sealt inimesed Euroopasse tulevad.  Samas vajaksid arengukoostööd kõige rohkem need riigid, kes on kaugel ja kus kliimamuutuste, sõdade või arenenud riikide tarbimisbuumi tõttu on inimesed sõna otseses mõttes näljahädas.

Enne, kui hakata mõtlema, et “see on meie raha, me ise teame, kuhu selle paneme”, väärib üle vaatamist üks fakt – iga arenguabiks antud euro kohta saavad rikkad riigid aregumaadest tagasi ca 10 eurot*. Enamasti juhtub see suurkorporatsioonide maksudest kõrvalehoidmise tõttu, aga ka laenude intressidest, mida arenguriikidele antakse. Sellepärast peab väga tõsiselt vaatama, et see pisku, mis läheb päriselt inimeste aitamiseks, jõuaks tõeliste abivajajateni.

Arvud

3,37 miljardit eurot andis EL arenguabi asemel fondile Euroopa Usaldusrahastu Aafrikale, mis tõkestab Aafrikas migratsiooni.

200 miljonit eurot andis Itaalia arenguabi sildi all, et “tegeleda migratsiooni põhjustega”.

 

Näiline abi

Näilise abi puhul ei lahku aregukoostööks mõeldud raha kunagi doonorriigist ja kulutatakse ära kohapeal, kas siia õppima tulevate kolmandate riikide kodanike stipendiumiteks või migratsiooniga seotud tegevusteks. Näiteks Kreeka on raporteerinud ametliku arenguabi kulutustena riigis sees  migratsiooniga seotud kulutused nagu toitlustus, arstiabi, töötajate kulud, integratsiooni ja vastuvõtu kulutused. Täiesti selge on see, et migratsiooniteemad vajavad eelarvet, aga seda ei tohiks võtta potist, mis on mõeldud maailma kõige teravamate probleemide lahendamiseks.

Arvud

10,9 miljardit eurot arengukoostöö raha on kulunud Euroopa Liidu sees migratsiooniga tegelemiseks

Üks seitsmendik arengumaadele mõeldud rahast ei lahku mitte kunagi Euroopa Liidust.

25% arengukoostööle lubatud rahast kulutas Saksamaa migratsiooniga seotud kulutustele riigi sees. See tähendab, et Saksamaa ise on suurim arenguabi saaja.

Raha raiskamine

Vahel antakse arengukoostöö raha küll geograafiliselt või temaatiliselt õigesse kohta, kuid lõpuks ei ole sellel ikkagi väga suurt mõju.  Doonorid on tihtipeale loonud paralleelsüsteeme, mis meelitavad enda juurde kohaliku riigiaparaadi parimaid töötajaid, pakuvad ise pika aja vältel baasteenuseid ning maksavad peamiselt valgetele abitöötajatele kohalikust palgatasemest tunduvalt suuremat palka. Kõik see õõnestab  eesmärki, et arengumaad suudaksid kunagi ise oma probleeme lahendada.

Tänapäeval on oluline ka abi andmist koordineerida, sest doonoreid on sadu ja sadu ning selles olukorras peavad arengumaade ametnikud kulutama enamuse aega eri abi andjate nõuete täitmisele, rahastajate külastustele ning sisuliseks tööks jääb vähe võimalusi. Lisaks peitub siin suur oht tegevuste dubleerimises.

Milline oleks mõjus arengukoostöö?

Mõjusa arengukoostöö kõige olulisem põhimõte on lähtumine abi saajast – doonorid aitavad maailma vaesematel riikidel taas jalgele tõusta. See tähendab, et probleeme lahendavad kohalikud kogukonnad ise ning abi andmisel peetakse silmas, et kogukond tunneks omanikutunnet ning saaks mõne aja pärast ilma abita hakkama. Abi andjad peavad võtma kohustuse anda arenguabi nii palju kui võimalik arengumaade endi asutuste ja süsteemide kaudu ning toetada nende süsteemide tugevdamist.

Sellel lähenemisel on mitu plussi – esiteks ei jää kogukonnad abist sõltuvusse ning neil ei teki tunnet, et peaks väljastpoolt abi ootama. Teiseks on kogukondade vajadused väga erinevad ja parimate kavatsustega Euroopas valmis mõeldud lahendus ei pruugi mõnes teises kohas üldse töötada.

Väga otse öeldes – arengukoostööd tuleb teha selle nimel, et kõigil inimestel oleks maailmas hea elada ja et planeet ei saaks otsa, mitte selle nimel, et eurooplastel oleks hea ja veel parem elada.

Oma särk on ihule kõige lähemal, see on ju arusaadav. Ent tegelikult on võimalik ka selline maailm, kus elavad hästi kõik inimesed, mitte vaid rikaste riikide rikkam osa. Hädasolijate aitamine ei tee meid vaesemaks, arengukoostöösse panustamine ei tähenda seda, et meie abivajajaid jäävad millestki ilma. Globaalne solidaarsus viib võit-võit olukorrani. See eeldab aga arenguabi rahade tarka kasutamist, teadlikke poliitilisi samme kestliku arengu poole ning muidugi sidusat ja ausat lähenemist.

Tuleb mõista, et kui kasutada arenguabi summasid migratsiooni piiramiseks, siis arengut ei tule. Tuleb mõista, et kui anda riigile ühe käega arenguabi ja lubada teise käega suurtel korporatsioonidel sealt maksuraha välja kantida, siis arengut ei tule. Tuleb aru saada, et pisikesed arenguabi summad ei saa saavutada suurt muutust olukorras, kus puudub poliitiline tahe kriise lahendada või kus ühest uksest antakse humanitaarabi, teisest uksest aga müüakse relvi. Kahepalgelisus ei ole äge. Äge on väärtuspõhine poliitika ning tegelik hoolimine kõikidest inimestest, nii kodus kui kaugemal.

Sigrid Solnik
AKÜ juht

* Kui palju täpselt arengumaadest raha välja viiakse, sõltub metoodikast, keskmine suhe on 1/10, kuigi hinnanguid on alates 1/7 kuni 1/24.  

Foto: CONCORD