Taaskord on möödunud üks huvitav ja väljakutseterohke aasta, kus AKÜ sai tegutseda nii poliitikakujundamise, liikmestöö kui avaliku teavitusega. Töötasime oma sissekujunenud partnerlussuhetes nii Eestis kui Euroopas. Üheks olulisemaks protsessiks oli arengukoostöö keskuse EstDev esimese tegutsemisaasta juurde kuuluv huvikaitse- ja poliitikatetöö, mis kujundas Eesti arengukoostöö edasised tuuled. Suur rõõm oli jätkata Riigikantselei poolt koordineeritud Säästva Arengu Koalitsiooni reformides ning jätkata komisjonitööd ühena vähestest vabaühendustest. Rahvusvahelisel tasandil oli suurimaks võiduks AKÜ-le määratud ÜRO ECOSOC komisjoni konsultatiivne staatus, mille abil panustasime teisel poolaastal suure hooga nii ÜRO haridus- kui arengukoostööalastesse tegevustesse ning Eesti esindamisesse kodanikuühiskonna poolt.  

Huvikaitse riiklikul tasandil

Osalesime koos liikmetega Välisministeeriumi poolt juhitavates arengukoostöö reformidega seotud valdkondlike muudatustega, osaleda Arengukoostöö Keskuse EstDev tegevuste disainimises arengukoostöö ja maailmahariduse osas, Riigikantselei poolt koordineeritud Säästva Arengu Komisjoni reformides, samuti Keskkonnaministeeriumi poolt koordineeritud teemades (nt kliimaõiglus ja õiglane üleminek) ning olla kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt algatatud maailmahariduslikes küsimustes. Osalesime EstDev partnerluspäevadel ning esindasime oma liikmeskonna huvisid läbirääkimistel ja kohtumistel EstDev juhtkonna ja võtmepersonaliga.

2022. aastal tahtsime pöörata senisest veelgi enam tähelepanu rahvusvahelistele võrgustikele, mis abistab Eesti riigi ja vabakonna nägemuste ja ettepanekute viimisel senisest rohkemate EL tasandi otsustajateni.

Tänu kevadel läbi viidud arengukoostöö avaliku arvamuse uuringule koostasime uuringu raporti koos nelja poliitikasoovitustega arengukoostöö edasiseks arendamiseks ja rahastamiseks. Koos Tallinna Ülikooli uurimisgrupiga jätkasime aktiivset tööd Naised, rahu ja julgeolek poliitika edendamiseks ja ellu viimiseks. Seejuures korraldasime ja osalesime mitmetel kolmepoolsetel aruteludel AKÜ, TLÜ ja Välisministeeriumi inimõiguste osakonna esindajate vahel. 

AKÜ osales proaktiivselt nii kohalikes kui rahvusvahelistes võrgustikes: Säästva arengu komisjonis, kliimavõrgustikus, AVP ja teiste töörühmade tegevuses, Concordis, Eurodadis, Põhjala-Balti töörühmas, ÜRO ECOSOC kodanikuühiskonna partnerluse raamistikus.

Osalesime jooksvalt vabakonna ainsa esindajana Välisministeeriumi Arengukoostöö Komisjoni töös kuni selle komisjoni töö lõpetamiseni. Pärast seda osalesime mitmel korral EstDev projektivoorude hindamiskomisjonides. Osalesime samuti ainsa vabakonna esindajana Arengukoostöö keskuse EstDev nõukogus terve aasta vältel. Samuti osalesime liikmetega EstDev maailmahariduse suuna disainimise protsessis. Elavdasime taaskord arengukoostöö valdkonna kommunikatsiooni töörühma, lisades sinna olulise osapoolena ka EstDevi. Viisime läbi mitmepoolseid kohtumisi EstDevi ja liikmetega, loomaks ühiseid sõnumeid arengukoostöö kommunikatsioonis. 

Säästva Arengu Komisjoni liikmena osalesime komisjoni reformimise protsessis, kus senine Komisjon liideti ministeeriumide töögrupiga. Reformi tulemusena liitus Komisjoniga 9 ministeeriumid, kellele jäid partneriks 11 vabaühendust. AKÜ on üks väheseid vabaühendusi, kes jätkas Säästva Arengu Komisjoni liikmena, esindades nii arengukoostöö ja kestliku arengu valdkonda kui ka oma liikmeskonda. Jätkasime tööd aktiivse osapoolena Säästva Arengu Komisjonis ka uues koosseisus, pakkudes komisjoni liikmetele välja uue töösuuna kestliku arengu ja arengukoostöö kommunikatsiooni edendamiseks ning jäädes selle töösuuna juhtivaks osapooleks.

Huvikaitse Euroopa Liidu tasandil

Jätkasime 2022. aasta esimeses pooles varasemast veelgi aktiivsemalt huvikaitset Euroopa Liidus ja globaalsel tasandil, kuna väga palju meie jaoks olulisi protsesse oli töös nii Eurodadis kui Concordis. Mõlemas võrgustikus on AKÜl oluline roll nii Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni kui ka EL-13 grupi esindajana, olles üks väheseid väga tugeva kodanikuühiskonnaga riike regioonis. Eurodad võrgustikus töötame jätkuvalt arengurahastuse, kliimarahastuse, PPP ja võlaleevenduse töörühmades, andes sisendit poliitikadokumentidesse ja raportitesse. Eurodadi võrgustikus jooksul osalesime 11 poliitikadokumendi koostamisel ja huvikaitsetegevuses. 

Concrodis jätkasime arengurahastuse (sh juhtgrupp), maailmahariduse (sh juhtgrupp) ja võrdõiguslikkuse töörühmades, mille peamisteks väljunditeks olid Aidwachi raporti protsess, maailmahariduse rahastuse soovituste koondamine ja edastamine Euroopa Komisjonile ning üldine arengukoostöö rahausega seotud töö maailma finantsorganisatsioonides (Maailmapank, Valuutafond jm). Aasta teises pooles ilmus AidWatch raport, kuhu panustasime Eesti peatüki kirjutamisega ning Eesti andmestiku kogumisega. 

Samuti osalesime AidWatch raporti esitamises Euroopa Komisjonile, kus AKÜ pidas kõne Euroopa kodanikuühiskonna esindajana. Koos Euroopa kontsortsiumiga Climate of Change esitasime Euroopa Komisjonile petitsiooni “The climate crisis is a social crisis: action is needed at COP27”, mida koordineerisime Eesti-poolse osapoolena. Kokku allkirjastas petitsiooni ligikaudu 50 000 inimest üle Euroopa, seejuures ligikaudu 300 inimest Eestist. Üheskoos Põhjala-Balti töörühmaga osalesime Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kodanikuühiskonna konsultatsioonidel arengukoostöö rahastuse ja partneriikiidele suunatud finantsinstrumentide asjus. Olime osa nii regulaarsetest aprillikuistest kui oktoobrikuistest konsultatsioonidest. AKÜ poolt juhtisime jutupunkte Ukraina abistamise ja sinna suunatud finantslahenduste osas. 

Kriitiliselt olulise protsessina tegime jooksvalt huvikaitset Ukraina iseseisvuse ja vabaduse toetamiseks, mille osas mitmed Euroopa partnerid Ida-Euroopa sisendit vajasid. AKÜ pikaajaline kogemus idapartnerlusregiooni ja selle kodanikuühiskonda toetava huvikaitsega ning AKÜ liikmeskonna praktiline kogemus Ukrainas ja Ida-Euroopas arengukoostööga sai oluliseks kaalukeeleks Euroopa võrgustike otsusprotsessides. 

Ühena vähestest Eesti organisatsioonidest tunnustati 2022. aastal AKÜt ÜRO ECOSOC konsultatiivse staatusega, millega koheselt aktiivselt tööle hakkasime. Osalesime kodanikuühiskonna esindajana ÜRO 77. peaassambleel ning jagasime Eesti välispoliitilisi ja arengukoostöö alaseid eesmärke mitmetel rahvusvahelistel kohtumistel. Osalesime ka ÜRO haridusalasel tippkohtumisel “Transforming Education Summit”, teadaolevalt ainsa eestipoolse esindajana. Viisime läbi kahepoolseid kohtumisi ÜRO heategevusfondiga UN Foundation ning kaardistasime Eesti kodanikuühiskonna võimalusi ÜRO juures. 

Teavitus- ja meediatöö

Tegime jooksvalt baastaseme teavitustööd, milleks oli AKÜ kodulehe ja kesta.me veebiportaali ülalpidamise, valdkondliku uudiskirja väljasaatmise, sotsiaalmeediakanalite aktiivsena hoidmise, infomaterjalide loomise ja väiksemate teavituskampaaniate läbiviimise – kui ka strateegilisema vaate teavitustööle ja koostööle erinevate partnerite ning meediakanalitega. AKÜ oli kogu aasta jooksul järjepidevalt avalikkuses sõna võtmas läbi arvamusartiklite, intervjuude, podcastide, raadiosaadete jne. Kokku oli AKÜl aasta jooksul 39 erineval teemal meediakajastust, mis jõudsid sadade tuhandete inimesteni. 

Viisime esimese poolaasta jooksul läbi kaks kampaaniat: Sõbrapäeva kampaania  2022 (reach 2412) ja  arengukoostöö arvamusküsitluse kampaania (reach 7129), mille eesmärgiks oli toonitada pea poolte eestlaste soovi arengurahastust suurendada. 

Teisel poolaastal viisime läbi sotsiaalmeediakampaania kliimarahastuse ja kliimaõigluse toetuseks, seoses keskkonnaalase tippsündmusega COP27 (reach 27 805). 

Lisaks osalesime Arvamufestivalil kahes arutelus. Sõja ja rahu alal osalesime koos Välisministeeriumi, Tallinna ülikooli ja NATO ühinguga arutelus “Naised sõjas: ohvrid, sõdurid, rahuehitajad?”. Koos Vabaühenduste Liidu, Välisministeeriumi, Väitlusseltsi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga osalesime Kogukonna ala arutelus “Kes on strateegiline partner riigile?”.

Teavitustöö fookuses on olnud info- ja kaasamisplatvormi kesta.me administeerimine ja arendamine koostöös põhipartneritega, sh Riigikantselei ja TLÜga. Platvormi omanikuõigused on Riigikantselei poolt ametlikult AKÜle ja TLÜle üle antud, teisel poolaastal jätkus strateegiline töö platvormi arendamiseks. Platvorm mängis olulist rolli septembrikuise kestliku arengu nädala sündmuste teavituses ja infolevikus. Sügisel tutvustati infoplatvormi funktsioone Riigikantselei Säästva Arengu Komisjoni uuele koosseisule. Aasta lõpus kaardistati koos Riigikantseleiga eesmärgid eesolevaks aastaks ja loodi tegevuskava erinevate osapoolte efektiivsemaks kaasamiseks platvormi sisu jätkuvasse uuendamisesse.