14.07.2020
Rahandusministeeriumi otsus võrdõiguslikkust suurendavad projektid üleöö peatada teeb karuteene Eestile tervikuna. Peatatud projektide tegevuste ära jäämise tõttu ei kannata mitte projektide otsesed sihtrühmad — rahvusvähemused, rasketes oludes naised ja nende pered — vaid meie ühiskonna sidusus üleüldiselt. Seejuures on rahastuse ootamatu peatamise õiguspärasus tänaseni kinnitamata.
Eesti riik on võtnud endale nii poliitilise kui ka moraalse kohustuse tagada riigis võrdõiguslikkus. Seda peegeldavad nii meie põhiseadus, kõik riiklikud strateegiad kui ka arvukad rahvusvaheliselt võetud kohustused. Peame vabaühendustega oluliseks, et poliitikaloome oleks Eestis jätkuvalt seaduspärane, mitte põhinema isiklikul rivaalitsemisel. Riik on antud taotlusvoorust toetanud võrdõiguslikkusega seotud projekte juba aastaid, mis näitab selgelt riigipoolset strateegilist nägemust ja pühendumist. Poliitiline rahastusotsus nende projektide vastu takistab meie arengut sidusa ja edasiareneva ühiskonna poole ning loob liigseid pingeid ja ebakindlust mitte ainult poliitilisel maastikul, vaid ka vabaühenduste ja riigisektori vahel.
Vabaühendused on lahutamatu osa demokraatiast ja asendamatuks partneriks riiklikele institutsioonidele, mis pakuvad olulist lisandväärtust valitsuse tööle, võimestades haavatavaid sihtgruppe ja aidates tagada Eestis võrdseid võimalusi kõigile. Selleks, et ministeeriumide ja kolmanda sektori vahel võiks edaspidigi jätkuda tulemuslik strateegiline partnerlus, on vabaühendustel vaja poliitilise stabiilsuse ning rahastuse jätkusuutlikkuse näol kindlat toetust. Arvukaid nõrgemaid huvigruppe esindavad vabaühendused ei tohi saada poliitilisteks mängukannideks.
Arengukoostöö Ümarlaud peab oluliseks sektoriteülest dialoogi ja partnerlust ning avaldab toetust Eesti Naisteühenduste Ümarlauale koos partneritega Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Maanaiste Ühendus, MTÜ Eesti Naistoimetajad; Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ENUT koos partneritega Feministeerium, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon ja Eesti Personalijuhtimise Ühinguga PARE ning Eesti Inimõiguste Keskusele partneriga Eesti LGBT Ühing.
Arengukoostöö Ümarlaud koondab 34 Eesti vabaühendust, kes kõik tegelevad maailma paremaks muutmisega, olgu see arengukoostöö, looduskaitse, inimõiguste või maailmahariduse teemadel. Arengukoostöö Ümarlaua liikmed on ka Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusele ENUT, Eesti Inimõiguste Keskus ning Feministeerium.
Kommentaarid