Susanna Veevo, Arengukoostöö Ümaralaua huvikaitseekspert

Täna avalikustas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD esialgse andmestiku 2021. aasta arengukoostöö rahastuse ehk ODA (Official Development Aid) ja selle kvaliteedi kohta. Muuhulgas selgus esmane informatsioon ka Eesti arengurahastuse kohta. Siin on põgus ülevaade Euroopa ja Eesti arengukoostöö rahastusest kolmandate riikide suunal ning mida see meie jaoks tähendab. 

OECD esialgsete andmete põhjal on juba teist aastat järjest maailma arengurahastuse määr tõusnud, markeerides 4.4% muutust. Tõus on eelkõige ajendatud küll COVID-19 leevendusmeetemete ja vaktsiiniannetustega seotud kulude tõttu, kui mängib siiski globaalses koostöös olulist rolli. Üleüldises plaanis näeme, et alates 2000. aastast on maailma arenguabi tõusnud 118% võrra, pakkudes aina enam ressursse võrdsuse ja jätkusuutlikkuse edendamiseks maailmas. See ongi arengukoostöö üks olulisemaid rolle – toetada madala ja keskmise sissetulekuga riike nende arengus infrastruktuuri, tööhõive, hariduse kvaliteedi jm osas. 

Seejuures on Euroopa Liit maailma kõige suurem arengukoostöö doonor. Eelmise aasta andmetel panustas EL-27 arengurahastusse lausa 64 miljardi euro võrra, enam kui ükskõik mis teine individuaalselt hinnatav doonor. Mida see tähendab? Eelkõige seda, et EL riigid üheskoos panustavad kõige enam teiste riikide stabiilsusesse ja jätkusuutlikkusse arengusse. Meie partnerriikides ja prioriteetpiirkondades haridusse, ettevõtlusesse ning headesse valitsemistavadesse panustamine on investeering, mis tasub ära pikaajaliselt. 

Kõik EL liikmesriigid on võtnud eesmärgiks saavutada 2030ndaks aastaks kindel arengurahastuse määr RKT-st. Laias laastus jagunevad riigid kaheks, vastavalt EL-iga liitumise aastale – enne 2004. aastat liitunud ehk EL-14 riigid on lubanud panustada ODA-sse iga-aas vastavalt 0.7% oma RKT-st. Meie blokk ehk EL-13 sihib 0.33% määra, millest meie Eestis oleme veel enam-vähem poole tee kaugusel. 

Eesti arengurahastuse määr on mitmeid aastaid olnud suhteliselt vaikselt, kuid stabiilselt tõusuteel. Nii näeme ka tänavu: meie ODA määr tõusis 2020. aasta 16% pealt 2021. aastal 17%-le. Tõus on suhtarvu poolest küll tagasihoidlik, ent netosummades võime näha tõenäoliselt lausa 10 miljoni euro suurust muutust. Kui 2020. aasta kohta raporteerisime lõpliku andmestikuga 43.3 miljonit eurot, siis tänavu on OECD esialgsete andmete põhjal kogusumma lausa 60 miljonit USD ehk ligikaudu 55 miljonit eurot. Eraldiseisva summana võib see küll tunduda nagu suur muutus, ent arvestades ka varasemat majanduskasvu ning ODA suhtarvu sõltumist RKT-st tähendab see, et oleme nüüd veidi enam kui poolel teel oma rahvusvaheliste kohustusteni. Võttes arvesse ka eelmisel aastal globaalset olustikku kujundanud kriise – seejuures COVID-19, Afganistani julgeolek, Valgevene rändesituatsioon, lokkav demokraatiakriis, – oli arengukoostöö vahendite suurendamine kriitilise tähtsusega ka stabiilsuse taastootmiseks. 

Rahastuse kvaliteet on aga omaette küsimus, möödunud aastal veelgi enam kui varasemalt. Üheks suureks diskussiooniks kogu eelmise aasta vältel oli COVID-19 leevendusmeetmete ning seejuures eelkõige vaktsiiniannetuste arvestamine arengurahastuse juures. Tagantjärgi teame, et vaktsiine annetati 2.5 miljardi dollari väärtuses. Kodanikuühiskonna – ehk suures osas arengukoostöö rakenduspartnerite, – vaatenurgast oli oluline, et vaktsiinide annetamine ei asendaks regulaarset ja strateegilist arengukoostööd. Mõned tingimused said ka OECD poolt rakendatud – näiteks vaktsiinid, mille kehtivusaeg oli alla 10 nädala, ei läinud ametlikult arenguabina arvesse. Sellegipoolest tähendas vaktsiiniannetuste arvestamine arengurahastuse kvaliteedi langust, olles ametlikult kvalifitseeritud kui kaudne arenguabi. Sarnast märki kannavad ka siseriiklikult tehtud kulutused põgenikele, kui need tulevad arengukoostöö vahenditest. Selle osas on Eesti aga järjepidevalt väga head eeskuju näidanud. Meie kaudse abi määr on püsinud stabiilselt mõne üksiku protsendipulga juures, erinedes oluliselt paljudest teistest doonorriikidest. Ka möödunud aastal olid meie vaktsiiniabi annetused kogu arenguabist 4.9%, netosummana 3 miljoni USD ringis. 

Tänasel päeval võime olla päris rahulolevad, et liigume endiselt oma finantsiliste ja moraalsete kohustuste osas õiges suunas, panustades aina enam mitte ainult iseenda, vaid ka kogu maailma heaolusse. Olles globaalses võtmes üks rikkamaid ja suurema heaoluga väikeriike, on teiste toetamine meie jaoks loomulik. Ka praegusel multikriiside ajastul on aina olulisem, et puuduses ja kannatuses inimesed oma muredes üksi ei jääks ning rahvusvaheline kogukond oleks iga päevaga varasemast veelgi meelekindlam, tehes oma panuseid arengukoostöösse ja selle rahastusse.