Arengukoostöö ja humanitaarabiga tegelevaid Euroopa vabaühendusi koondav CONCORD Europe avaldas eile aastaraporti AidWatch 2019, mis kinnitab, et eelmisel ehk 2018. aastal oli Euroopa Liit jätkuvalt maailma suurim arenguabi andja. Raportist selgub siiski, et teist aastat järjest on EL-i arenguabi vähenenud.

AKÜ huvikaitseeksperdi Karl Oskar Villsaare sõnul on langus viimasel kahel aastal negatiivne trend, mis ei vasta Euroopa inimeste ootustele. „Hiljutine Eurobaromeetri uuring näitab, et 86 protsendile Euroopa kodanikest on oluline toetada inimesi arenguriikides. See on selge mandaat koostöö tegemiseks arenguriikidega, eriti ajal, kus mitmel pool maailmas toimuvad sotsiaalsetest pingetest ajendatud meeleavaldused ning võitlus kliimamuutustega vajab lisarahastust.“

2018. aastal andis EL koos oma liikmesriikidega kokku 71,9 miljardit eurot arenguabi ehk 0,47% liidu RKT-st, mis on üle poole maailma antud arenguabist. Sellegi poolest vähenes EL-i antud abi 2017. aastaga võrreldes 4,4 miljardit eurot ehk 5,8%. Langus tuli peamiselt varjupaigataotlejatele, õpilastele, võlavähendmisele ja seotud abile* tehtud kulutuste pealt, mida Euroopa valdkondlikud vabaühendused on kritiseerinud, sest need vahendeid ei toeta otsest arengut partnerriigis.

Euroopa Liidu eesmärk on jõuda 2030. aastaks tasemele, kus arenguabi moodustab 0,7% liidu RKT-st, praeguste trendide jätkudes ei jõuta selleni aga enne 2061. aastat. Eesti on võtnud eesmärgiks jõuda samal ajal 0,33%-ni.

Eesti arenguabi on viimased kaks aastat olnud stabiilselt 0,16% RKT-st. 2018. aastal oli meie antud abi absoluutsummana 41,4 miljonit eurot ehk 3,3 miljonit rohkem kui 2017. aastal. Concordi hinnangul on Eesti arenguabi kogu ulatuses tegelik abi ehk panustab arengule partneriikides. Näilise abi alla liigitatakse näiteks põgenike vastuvõtmisele tehtavad kulud ja võlakoorma leevendamine, EL-i abist on selliseid kulusid 14%.

„Eesti arenguabi absoluutsummad on kasvanud, kuid protsentuaalselt muutuseid viimased kaks aastat toimunud ei ole. Uue välispoliitika arengukava loomisprotsessi käigus on siiski näidatud tahet oma eesmärgini 2030. aastaks jõuda“, ütleb Villsaar ja lisab, et lisaks rahastusele on oluline kasvatada ka arengukoostöö efektiivsust, et abi jõuaks nendeni, kes seda vajavad, et luua vajalikke muutuseid partneriikides.

Raportis on välja toodud mitmed Euroopa Liidule tehtud soovitused, mis puudutavad nii adekvaatset rahastamist ja arenguabi mõju kui ka soovitusi, kuidas jälgida „kedagi ei jääta tahaplaanile“ printsiipi, mis on üks ÜRO liikmete lubadusi Tegevuskava 2030 täitmisel.

Viited:

AidWatch 2019 raport: https://concordeurope.org/wp-content/uploads/2019/11/CONCORD_AidWatch_Report_2019_web.pdf

Eurobaromeetri uuring: https://ec.europa.eu/europeaid/special-eurobarometer-eu-citizens-and-development-cooperation-2019_en

* Seotud abi selgitus: https://www.terveilm.ee/leht/blogi/arengukoostoo-rahastamine-mis-voib-minna-valesti/

MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud on katuseorganisatsioon, kes esindab 33 Eesti vabaühendust arengukoostöö, maailmahariduse ja kestliku arengu valdkondades.