Küpsiseid süües või käsi kreemitades on tuhandete kilomeetrite kaugusel asuv vihmamets viimane asi, millele mõtleme. Ometi tuleb meie igapäevasest tarbimisest suur osa just arenguriikide looduskeskkonna ja inimeste arvelt: kohv, tee, suhkur, troopilised puuviljad ning palmiõli on need kaubad, milleta me oma elu ette ei kujuta, kuid mida me ise Eestis toota ei saa. Maailma Looduse Fond (WWF) hindab, et palmiõli leidub rohkem kui 50%-s poes müüdavatest pakendatud toodetest, küpsistest seebini. Euroopas kasutatakse palmiõli eelkõige biokütustena, toidus, loomasöödas, kosmeetikas ning pesemisvahendites.

Elu palmi all kõlab mõnusalt, kuid tegelikkus on karm. Uuringud näitavad, et õlipalmide kasvatamise ja palmiõli tootmisega kaasnevad palju inim- ja tööõiguste rikkumisi, sealhulgas laps- ja orjatööjõu kasutamine, põlisrahvaste maaõiguste rikkumine ja keskkonna saastamine. Peamised palmiõli tootjad on Indoneesia ja Malaisia. Mõlemas riigis kehtestatud riiklikud miinimumpalgad on ülimadalad ja istanduste töötajad saavad oma teenistust suurendada ainult ületunde tehes või kiiremini töötades. Istandustes kasutatakse paljudes riikides keelatud mürkaineid, mis on ka tõsine tööohutuse probleem. Palmiõli teine suur häbiplekk on lapstööjõud. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmetel töötab Indoneesia põllumajandussektoris 1,5 miljonit last. Lapsed korjavad üksikuid maha kukkunud palmivilju ja kobaraid ning pritsivad noori õlipalme mürkainetega. See võimaldab tootjatel hoida hinnad madalad, lapsed aga ei saa käia koolis ega olla lapsed.

Metsade põletamise tõttu jääb palju loomi kodutuks, kuid enamus hukkub. Foto: Liis Treimann

Õlipalmid on sooja- ja niiskuslembesed taimed. Nende massiline kasvatamine tuleb ekvatoriaalsete vihmametsade ja turbaalade taimede-loomastiku ja elanike arvelt. Hävivad lugematute liikide elupaigad ning pöördumatult muutub kogukondade elu, kes vihmametsast sõltuvad. Istanduste rajamiseks põletavad istandusfirmad ja farmerid vihmametsa tavaliselt enne mussoonvihmade algust maha, et põllumaad juurde saada. Mets raiutakse palgikoormateks, alles jäänud kännud ja alusmets saavad tuleroaks. Maastikupõlengud on viimastel aastatel muutunud nii ulatuslikuks, et tekkinud suits kandub ümberkaudsete linnade kohale. Maastikupõlengute käigus paisatakse õhku meeletus koguses kasvuhoonegaase, mis omakorda kiirendavad kliima soojenemist. Selle reostuse mastaapsust aitab mõista tõsiasi, et maastikupõlengud Indoneesias tekitavad päevas rohkem süsinikdioksiidi kui USA tööstus kokku. 70% Indoneesia vihmametsadest on istanduste jaoks hävitatud. Metsade hävitamine mõjub kogu loomariigile, sealhulgas suurimetajatele, nagu elevandid ja tiigrid. Vihmametsade omamoodi sümbolloomad orangutanid, on tänapäevaks istandustele kaotanud üle 90% oma Borneo ja Sumatra elupaikadest.  

Palmiõli boikoteerimine ei ole lahendus, sest alternatiivid on sama kallid ja  nõudlus ei vähene. Õnneks on aga järjest enam ettevõtteid, kes toodavad, tarnivad ja kasutavad palmiõli nii, et põlismetsad ei hävi ning loomade ja inimeste õigusi austatakse. 2008. aastast on kasutusel märgis Certified Sustainable Palm Oil (CSPO), mille olulisim kriteerium on piirata ohustatud ökosüsteemide, elupaikade ning põlismetsade hävitamist.  Ka saame ise palju ära teha, et olukord muutuks paremaks. Tuleb häälekalt nõuda inimõiguste rikkumiste, keskkonnakahjude ja maaõiguste rikkumiste lõpetamist – tegelikult ju samu tingimusi, milles töötavad meie enda talunikud ja tootjad. Seda survet saab avaldada EL-ile, meie valitsustele ja kauplusekettidele, kes palmiõli sisaldavaid tooteid sisse toovad ja kes saavad seada ka palmiõli tootmisele õiglased tingimused ja survestada tootjaid.

Siin oli kunagi mets. Foto: Martin Wildenberg / GLOBAL 2000

Mida teha?

• uuri, millist palmiõli kasutatakse Sinu tarbitud kaupades.
• anna oma allkiri petitsioonile Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile, et Euroopa ettevõtted hakkaks vastutama nende tarneahelates toimuvate rikkumiste eest arenguriikides.  Miks küpsised? Sest küpsised on Euroopa Liidus igapäevane kaup ja nende koostisosaks on sageli palmiõli, mida toodetakse inimõiguste rikkumiste ja suure keskkonnakahju hinnaga: https://you.wemove.eu/campaigns/nouame-oiglaseid-kupsiseid
• mine vaatama palmiõli-teemalist näitust Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduse keskusesse. Näitus on üleval augusti lõpuni.

Artikli kirjutamisel on kasutatud materjale ajakirjanik Hanna-Hulda Reinkorti artiklist “Palmiõli jälil Malaisias ja Indoneesias” (ilmunud Postimehes, 17.04.2017).

Autor: Kristina Mänd, MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja

Kaanefoto: Liis Treimann

Seni kuni me ei leia sertifitseeritud palmiõlist Nutellat, soovitame fännidele sellist retsepti

Palmiõlivaba Nutella

Valmistamiseks kulub 30 minutit pluss mõned tunnid jahutamiseks.

Vaja läheb:

• 1 tass sarapuupähkleid
• 340 gr Fairtrade’i märgisega tükkideks tehtud piimašokolaadi
• 2 spl taimset õli
• 2 spl Fairtrade’i märgisega suhkrut
• 1 spl Fairtrade’i märgisega magustamata kakaopulbrit
• 1 tl vanilliekstrakti
• 3/4 tl soola

Valmistamine:

• Soojenda ahi 175 °C.
• Laota pähklid ühtlase kihina küpsetuspaberile ja rösti neid umbes 12 minutit, kuni need on tõmbunud pruunikaks. Mähi pähklid köögiräti sisse ja hõõru, et saada koor maha. Lase maha jahtuda.
• Sulatada šokolaad ja lase see maha jahtuda.
• Köögikombainis purusta pähklid ühtlaseks massiks. Lisa õli, suhkur, kakaopulber, vanill ja sool ning sega, kuni mass on ühtlane. Lisa sulatatud šokolaad, blenderda korralikult ja vaata, et tükke sisse ei jääks.
• Tulemuseks peaks olema õhuline ja suhteliselt vedel mass, mis jahtudes taheneb. Lase toatemperatuuril jaheneda, kata ja hoia toatemperatuuril. Sinu enda valmistatud Nutella püsib kõlblik umbes kaks nädalat.

Head isu!