CONCORD-i 2024. aasta AidWatch raport näitab, et EL-i liikmesriikide ametlik arenguabi (ODA) on vähenenud ning Euroopa vabakonna arvates ka osaliselt ülepaisutatud.

2023. aastal oli 27 EL-i liikmesriigi poolt antav ametlik arenguabi kokku 82,45 miljardit eurot, mis moodustab 0,51% EL-i rahvamajanduse kogutoodangust (RKT-st). See tähendab väikest langust võrreldes 2022. aastaga, mil ametlik arenguabi oli 0,56% RKT-st, ja jääb tugevalt alla 1970. aastal kokkulepitud 0,7% eesmärgile.

AidWatchi raport toonitab, et ametlik arenguabi on taaskord ülepaisutatud (inflated). 2023. aasta ametlikust arenguabist oli üle 18,9 miljardi euro ülepaisutatud ehk ei vasta OECD ametliku arenguabi määratlusele ja kriteeriumidele. CONCORD-i ekspertide sõnul ei vasta üks viiest ODA-eurost ODA tegelikule määratlustele. Kahjuks tänased OECD DAC-i reeglid siiski võimaldavad sellist ODA ülepaisutamist. Seega ametlikult ei tee liikmesriigid justkui midagi valesti. Probleem on käärides OECD määratluste ja ODA raporteerimisreeglite vahel.

Raporteeritud arenguabi on ülepaisutatud peamiselt doonorriigi-sisese pagulaste kulude (in-donor refugee costs) ning arvestuslike üliõpilaskulude (imputed student costs) kajastamisest arenguabina, samuti võlatehingute ja investeeringute üleraporteerimisest. Riikidepõhine analüüs ODA kvaliteedi ja kvantiteedi kohta näitab ulatuslikke probleeme kogu Euroopas. Ainuüksi Saksamaa raporteeris 2023. aastal 8,6 miljardit ülepaisutatud arenguabi.

Peale Venemaa tungimist Ukrainasse nägime ajaloolist rahastuse kasvu, et katta EL-is Ukraina pagulaste vastuvõtukulusid. DAC riigid raporteerisid neid kulusid arenguabina nii suures ulatuses, et said isegi OECD DAC-i juhtkonna terava kriitika osaliseks. Kahjuks raporteeritakse donorriigi-siseseid pagulaskulusid mitmes EL-i liikmesriigis siiani ODA-na.

OECD ametliku arenguabi ODA neljas kriteerium näeb ette, et abi peab seadma esikohale partnerriikide majandusarengu ja heaolu, mitte doonorriikide omakasu. AidWatch-i analüütikutes tekitas muret nii mõnigi näide, mis sellele kriteeriumile ei vastanud, eriti seotud abi või julgeoleku-projektid, kus EL-i liikmesriigid seadsid prioriteediks oma poliitilised või majanduslikud eesmärgid.

Nt 2022. aastal eraldati 114 miljonit eurot (0,2% kahepoolsest ametlikust arenguabist) julgeolekuprojektidele, mille puhul seadsid EL-i riigid oma julgeolekuhuvid esikohale.

Kuidas läks Eestil?

Eesti Country page`i kohaselt andsime ametlikku arenguabi 93.3 miljoni euro väärtuses, ehk 0.28% SKT-st (aasta varem 162 miljonit ehk 0.54%), millest on DACi andmete ja CONCORD-i analüüsi põhjal mitte ülepaisutatud abi 64.6 miljonit eurot ehk vaid 0.19%. Seega on CONCORD-i ekspertide hinnangul ülepaisutatud abi kokku 31% kogusummast. Eesti poolt antav arenguabi on seega langustrendis, kuigi oleme lubanud aastaks 2030. jõuda 0.33 protsendini SKT-st.

Arengukoostöö Ümarlaud andis Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsioonide esindajana raportisse ka konkreetsed soovitused, kuidas Eesti peaks ODA-ga edasi minema, muu hulgas peaks Eesti:

1. Hoolimata haprast majanduslikust olukorrast ja riigieelarve kärbetest tuleks vältida suuremaid kärpeid arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas ning jätkata plaaniga saavutada 0,33% SKT-st aastaks 2030.
2. Hoida tähelepanu seotud abi (tied aid) problemaatikal Ukraina ülesehitamise narratiivis. Edaspidine sõltuvus Eesti teenusepakkujatest võib tunduda hea mõte Eesti majandusliku kasu perspektiivis, kuid läheb vastuollu arengukoostöö põhimõtetega.
3. Suurendama läbi ESTDEV-i toimuvaid, erinevate sektorite koostööpartneritele mõeldud avatud projektivoorude riikliku tellimust vähemalt 50 protsendini arengukoostöö projektide kogumahust, mis tõstaks oluliselt Eesti arengukoostöö läbipaistvust.
4. Kaaluma ESTDEV-i avatud voorude kujundamist selgepiirilisemaks. Näiteks võiksid olla eraldi voorud vabakonna organisatsioonidele, ettevõtetele, haridusasutustele jne, või vähemalt võiks olla voorude fookused kitsamad ning sektori-eelistused juba eos kommunikeeritud.

Lisainfo: agne@terveilm.ee.