Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava aastateks 2021-2025 (GAP III) on jõudnud poole peale, mistõttu viis Euroopa arengukoostöö ja jätkusuutliku arenguga tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon CONCORD läbi selle vahehindamise, tuvastamaks millist mõju GAP III on omanud naiste ja tüdrukute eludele EL-i partnerriikides. Vahehindamises vaadeldi lähemalt ka milliseid muudatusi on tegevuskavasse vaja sisse viia, et selle tegevused arvestaksid rohkem intersektsionalsusega ning anti liikmesriikidele soovitusi.

GAP III on Euroopa Liidu raamistik, millega soovitakse edendada soolist võrdõiguslikkust ning naiste võimestatust (GEWE) läbi välistegevuste. Võrreldes GAP II-ga, proovib GAP III rohkem tegeleda soolise ebavõrdsuse juurpõhjustega ning töötada lähemalt koos kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et selle rakendustegevustel oleks reaalne ja sügavam mõju. Paraku on keeruline hinnata GAP III mõju, sest Euroopa Komisjon ei avalikusta enam iga-aastaseid raporteid selle rakendamise kohta. Selle asemel telliti maikuus avaldatud iseseisev aruanne, mis keskendub naiste majanduslikule võimestatusele (WEE) ning naistele, rahule ja julgeolekule (WPS). Kuigi Euroopa Komisjon avaldab novembris ka oma keskpunkti aruande, leidis CONCORD, et selline aruanne on liiga kitsa teemakäsitlusega ning ei võimalda saada laiemat ülevaadet GAP III mõjust ning õppetundidest teistele liikmesriikidele, mistõttu koostatigi eraldi CONCORDi aruanne.

CONCORD keskendus oma vahehindamises kolme riigi näidetele: Maroko, Filipiinid ning Keenia. Läbi 78 intervjuu kohalike naiste õigustega tegelevate organisatsioonidega leiti, et GAP III ambitsioon ja mõju suurus on riigiti erinev, kuid tõeliste muudatusteni viivat mõjuvõimu pärsivad sarnased probleemid nagu ligipääs rahastusele, vähene sisuline koostöö kohalike naiste õigustega tegelevate organisatsioonidega, ebaühtlane sisemine ekspertiis ja võimekus Euroopa Liidu delegatsioonides ning vähene soolise võrdõiguslikkuse teemade horisontaalne põimitus läbi kõigi EL-ist väljaspool toimuvate tegevuste teemade.

Kolme võrreldud riigi hulgast loeti kõige rohkem edusamme teinuks Filipiine, kus on GAP III elluviimiseks rakendatud häid praktikaid, ennekõike suhtluses kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega läbi konsultatsioonide. Lisaks toodi välja, et sealne EL-i delegatsiooni juhtkond võtab soolist võrdõiguslikkust tõsiselt ning EL-i liikmesriikide saadikud on nähtavad kui aktiivsed võrdõiguslikkuse eestkõnelejad.

Keerulisemas olukorras on Maroko, kus EL-i delegatsioonil on eraldi grupp, mis koordineerib EL-i ja Maroko valitsuse püüdluseid GAP III rakendamisel, kuid samas pole võimaldatud avalikku ligipääsu olulistele tööriistadele, millega kodanikuühiskond saaks jälgida nende rakendustegevuste mõju (sh riigi tasemel rakenduskava CLIP). Probleemiks on ka kodanikuühiskonna teadmatus GAP III-st. Eraldi mainiti ka, et Marokos on kohalikud naiste õigustega tegelevad organisatsioonid toonud prioriteetsete teemadena välja rahvusvaheliste konventsioonide rakendamise, vajaduse seadusandlike reformide ning individuaalsete vabaduste tagamise järele, kuid EL-i fookus on naiste majanduslikul võimestamisel. Kodanikuühiskond leiab, et selle põhjuseks on EL-i soov mitte tegeleda vastuolulisemate inimõiguste probleemidega.

Keenia puhul leiti, et kohalikke naiste õigustega tegelevaid organisatsioone püüti kaasata CLIP-i väljatöötamise konsultatsioonidesse ja stuktureeritud aruteludesse EL-i delegatsiooni ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, kuid tulemusi pole veel saavutatud. Leiti ka, et EL-i keerukad rahastusmehhanismid on liiga vähestele kodanikuorganisatsioonidele ligipääsetavad ning nende lühikesed tsüklid takistavad pikaajalisi ja sügavaid muutuseid toovate meetmete rakendamist. Probleemina nähakse ka seda, et GAP III kasutatakse referentsdokumendina EL-i rahvusvahelise koostöö suunamisel, mitte EL-Keenia laiemas partnerluses. Soolise mõõtme ja GAP III põhimõtetega mittearvestamist nähti kõige rohkem oluliste investeeringute ja mõjuga algatustes nagu taastuvenergia ja rohelise ülemineku initsiatiivides.  

Vahehindamise käigus töötati välja ka prioriteetsed soovitused:

• Kõikjal on suur vajadus kõrgetasemelise poliitilise toetuse, soolist võrdõiguslikkust toetavate piisavate inimressursside ja koolituste järele.
  • Liikmesriigid peavad tagama soolisele võrdõiguslikkusele kõrgetasemelise poliitilise toetuse ja piisavalt ressursse, kaasates kõrgetasemelisi juhte EL-i asutustest, delegatsioonidest ja liikmesriikide saatkondadest.
  • Euroopa Liidu delegatsioonide soolise võrdõiguslikkuse teabekeskustele tuleb määrata piisavalt finants- ja inimressurssi, muutes soolise võrdõiguslikkuse prioriteediks. Teabekeskuse vastutusalad, aruandlus ja otsuste langetamise võim peab olema selgelt sõnastatud ning töötajate ekspertiisi tuleb investeerida läbi kohaste koolituste.

• GAP III tuumikpõhimõtteid tuleb rakendada praktikas
  • EL-i delegatsioonidele tuleb välja töötada juhtnöörid, mille kaudu rakendada intersektsionaalset lähenemist, sh tuua välja laiaulatuslik strateegia intersektsionaalsuse põimimiseks GAP III rakendamise kõikidesse faasidesse (konsultatsioonid, sooliste teemade analüüsid, rahastusvoorude avamine, projektide hindamine, rahastuse määramine ning poliitiline dialoog partnerriikidega).
  • GAP III rakendamise ja monitoorimise käigus tuleb tagada korraliku inimõigustepõhise lähenemise rakendamine, võimaldades soolise võrdõiguslikkuse teabekeskustele ning EL-i delegatsioonidele vajalikku teadmust ning tuge.

• GAP III-le tuleb tagada ambitsioonikat ja kvaliteetset rahastamist
  • G1 ja G2 markerite määramisel tuleb hoolikalt hinnata väljapakutud soolise võrdõiguslikkuse tegevuste kvaliteeti ning OECD-DAC kriteeriumitele vastavust.
  • 85% ODA-st tuleb määrata programmidele, kus on märkimisväärsed soolise võrdõiguslikkuse komponendid (G1/G2) ning 20% ODA-st programmidele, kus sooline võrdõiguslikkus on peamine komponent. 
  • Rohkem rahastust tuleb määrata soopõhistele (G2) tegevustele.

• Tuleb suurendada otsest, paindlikku ja pikaajalist põhirahastust kohalikele naiste õigustega tegelevatele organisatsioonidele.
  • Selleks tuleb välja kuulutada uusi rahastusprogramme ja/või grandiskeeme, mis otseselt rahastavad kohalike naiste õiguste organisatsioonide, feministlike liikumiste ja intersektsionaalset diskrimineerimist kogevaid inimesi (puuetega inimesed, LGBTQIA+ kogukonnad) esindavate organisatsioonide põhitegevusi.
  • Tuleb tagada, et rahvusvahelised MTÜd ei pea rahastuse nimel konkureerima kohalike naiste õigustega tegelevate organisatsioonidega – selleks tuleb kehtestada eraldiseisvad rahastusvood.

• Tuleb tagada tähendusrikast, ohutut ja kaasavat dialoogi kohalike naiste õigustega tegelevate organisatsioonidega.
  • EL-i delegatsioonid peavad võtma ühendust ning suhtlema mitmesuguste kohalike kodanikuühiskonna ja naiste õigustega tegelevate organisatsioonidega läbi kõigi GAP III rakendamise ja monitoorimise faaside, kasutades kaasavat, ligipääsetavat ja intersektsionaalset lähenemist.
  • Tuleb edendada läbipaistvust, ligipääsetavust ja kaasavust, võimaldades kodanikuühiskonna huvigruppidele ligipääsu riigi tasemel rakenduskavadele (CLIP) ning soolise võrdõiguslikkuse olukorda käsitlevatele riikide profiilidele (Gender Country Profiles). Konsultatsioonides osalenud kodanikuühiskonna organisatsioonidele tuleb anda tagasisidet ning järelaudit nende antud soovituste kohta.

• Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleb võtta tõsiselt üle kõigi EL-i välitegevuste.
  • GAP III kohustusi tuleb rakendada kõikehõlmavalt üle kõigi EL-i välis- ja julgeolekupoliitika alade, sh riiklikul tasemel. See tähendab ka soolise võrdõiguslikkuse probleemide käsitlemist poliitilistes dialoogides partnerriikide valitsustega. EL-i delegatsioonid ei tohi piirata oma fookust mittetundlikele soolise võrdõiguslikkuse teemadele, vaid peavad ka toetama inimõigusi, sh naiste õigusi, LGBTQIA+ õiguseid, seksuaalset ja reproduktiivset tervist ning õigusi.
  • Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist tuleb edendada oluliste investeeringute ja mõjuga sektorites, nt digitaliseerimise, rohelise ülemineku ja infrastruktuuri sektorites. 

CONCORDi tervet raportit on võimalik lugeda siin: https://concordeurope.org/resource/implementing-the-eu-gender-action-plan-iii-turning-ambition-into-impact/