Viis aastat tagasi 24. aprillil varises Bangladeshi pealinna lähistel kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi. Selle päeva mälestuseks küsivad tarbijad 24. aprillil üle maailma “Kes minu riided tegi?”

Rana Plaza tehases valmistati mitmete tuntud brändide tooteid, kes väitsid, et ei teadnud tehase olukorrast ega halbadest töötingimustest, kuna tegu ei olnud nende otsese lepingupartneri, vaid allhankijaga. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus on meie riided toodetud või kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud.

AKÜ kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe sõnul on oluline rääkida moetööstuse tegelikust mõjust ja sellega seotud valearvamustest: “Vahel arvatakse, nagu annaks ostjad tehaste töölistele tööd ja leiba ning vähem tarbimine jätab nad tööst ilma. Tegelikult ei ole seost poes müüdava kauba ja inimeste palgataseme vahel, madal palk on pigem süsteemi viga. Kui tootja sooviks näiteks tehasetööliste palka tõsta inimväärsele tasemele, maksaksime meie T-särgi eest vaid mõnikümmend senti rohkem.“

“Suurem probleem on hoopis selles, et kogu maailmas kasvab keskklassi osakaal, kes soovivad uusi riideid osta ja juba praegu on moetööstus suurem reostuse põhjustaja kui transpordisektor, rääkimata tööliste ebainimlikust kohtlemisest ja kemikaalide mõjust nende tervisele. Inimeste ja looduse säästmiseks peaksime tegelema moetööstuse aeglustamisega – ostma õiglaselt valmistatud riideid, mis kestavad kaua. Rõivaste taaskasutus ja parandamine hoiab kokku vett ja energiat, mida iga uue riideeseme valmistamine nõuab.” selgitas Pärgmäe.

Igaüks meist saab tunda huvi, kes peitub brändi nime taga – kes tema rõivad valmistas. Moerevolutsiooni nädalal julgustame inimesi tegema fotosid enda riiete siltidest ja postitama neid sotsiaalmeedias märkega #whomademyclothes

Tasuta pildid ja kujundusmaterjal inglise keeles Fashionrevolution.org lehel 

Selle aasta moerevolutsiooni päeva video leiab Fashion Revolution Estonia lehelt