20.11.2019
Koostöös AKÜ ja Bridge 47-ga tõi ETV 2 oktoobris inimõiguste kuu raames ekraanile neli maailmahariduslikku dokumentaalfilmi koos sissejuhatavate klippidega, aitamaks meil paremini mõista maailmas toimuvate konfliktide mõjusid inimestele ja kogukondadele. Inimõigused raamistikuna ei ole kaugeltki aegunud ja nende saavutamine vajab pidevat tööd, pühendumust ja vaeva, mis komplektsete probleemide keerises võib tihti olla äärmiselt keerukas.
Inimõiguste kuu filmid keskendusid sel aastal sõja-, kriisi-, migratsiooni- ja laste õiguste teemadele. Filme tutvustavatesse klippidesse otsisime kommentaare andma ja laiemat pilti avama kohalikud valdkonnaeksperdid ning praktikud. Näiteks lõime käed Politsei- ja Piirivalveametiga ning Vabatahtliku Päästega. Suur, suur aitäh kõigile kommenteerijatele!
“Üle noatera” (“Under the Wire”)
Veebruaris 2012 ületasid kaks ajakirjanikku salaja Süüria piiri, et kajastada tsiviilelanike massilist tapmist Homsi linnas. Need olid tunnustatud ameerika sõjakorrespondent Marie Colvin ja briti kaameramees Paul Conroy, edukas tandem sõjakollete ja Araabia kevade sündmuste kajastamisel. Vaid üks neist pääses eluga.
Filmile eelnes inimõiguste eksperdi ning ajakirjaniku Maris Sanderi kommentaar.
“Näljaste vaimude saar” (“Island of the Hungry Ghosts”)
Austraalia Jõulusaar on müütiline paik. Hommikuses udus rändavad üle saare sajad ja tuhanded krabid, et leida uut elupaika. Sama öise udu varjus jõuavad siia ka sõjapõgenikud. Saarel asuva pagulaskeskuse personal teeb kõik, et anda tormilindudele tagasi natuke eneseväärikust ja tunnet, et elu on elamist väärt. Riiklik pagulaspoliitika näitab siiski kohati, et krabide eest hoolitsetakse paremini kui inimeste eest…
Filmile eelnes Politsei- ja Piirivalveameti vanemkorrakaitseametniku Pärtel Preinvaltsi kommentaar.
“Demineerija” (“The Deminer”)
2003. aastal läks kaheksa lapse isa Fakhir Mosulisse, et võidelda terrori vastu pärast Saddam Husseini kukutamist. Nähes, kuidas tuhanded süütud inimesed kannatavad miinide tõttu, otsustas ta hakata demineerijaks. Üksnes noa ja traaditangidega õnnestus tal ohutuks teha tuhandeid miine. Töö võis talle iga hetk elu maksma minna, kuid ta ei hoolinud sellest, sest teadis, et tema abi vajatakse.
Filmile eelnes Päästeameti demineerimiskeskuse planeerimis- ja valmisolekutalituse eksperdi Kalvar Tammise kommentaar.
“Amy tahe” (“Girl in Return”)
Taani režissööri Katrine Kjæri nägemus sellest, mis saab siis, kui Taani ühiskonnas üles kasvanud Etioopiast pärit teismeline tüdruk otsustab jäiga süsteemi kiuste saada jälile oma tõelisele identiteedile. Igatsus oma tõeliste juurte, oma keele ja kultuuri järele sunnib Amyt takka ning lapsendatud tütarlaps teeb kõik, et taastada kümne aasta eest purunenud peresuhted.
Filmile eelnes Eesti Inimõiguste Keskuse tegevjuhi Kari Käsperi kommentaar.
Kommentaarid