07.05.2020
Pealekasvav põlvkond on varasematest keskkonnateadlikum ja teeks nende tulevikku mõjutavate otsuste langetamisel praegusest generatsioonist teistsuguseid valikuid, leiab polaaruurija ja presidendi kliimanõunik Timo Palo.
Palo viitas Keskkonnakuu raames linastuvat filmi “Kliimamuutus – faktid” kommenteerides, et keskkonna halvemaks muutvate otsuste tulevikuinvesteeringuna esitlemine on olemuslikult väär.
“Kui meie generatsioon võtab vastu mingi otsuse, mis puudutab keskkonda või kliimat väga tugevalt ja tegemist on keskkonda halvemaks muutvate otsustega, olgu selleks fossiilkütustesse investeerimine, ja öeldakse selle õigustuseks, et see on investeering tulevikku ja meie lastele, […] tahaksin näha seda mandaati. Mina seda ei näe. Noored vaatavad hoopis teises suunas ja teeksid asju teistmoodi,” viitas polaaruurija.
Arengukoostöö Ümarlaua projektijuht Iti Aavik leiab, et me kõik saame ühe väikese sammu teha. “Iga väike samm on samm parema tuleviku poole. Palju vastuolulisi tundeid tekitanud kliimastreigid noorte poolt on filmis esindatud. Sa võid ju mõelda, et oled väike tüdruk ja sinu hääl ei loe, aga tegelikult seda ei tasu ära unustada, et iga tegevus loeb. Me kõik loeme.”
Timo Palo tõdes ka, et eestlaste kohatine konservatiivsus ja tagasihoidlikkus on mõistetav. “Inimesele on oma nahk kõige lähemal. Me ei ole oma naha peal seda (kliimamuutuste mõju) niivõrd teravalt tunda saanud,” sõnas Palo. Emotsionaalne lähtepunkt võib olla näiteks maastikupõlengute tõttu oma kodu kaotanud inimestest hoopis teistsugune.
“Tuleb aru saada, et me ei saa kuidagi loodusest väljaspool või kõrgemal. Me oleme selle üks osa sellest tervikust. Kui me selles tervikus või sidemetes midagi nässu keerame, siis paratamatult on sellel omad tagajärjed,” lisas polaaruurija.
Kommentaarid