25. septembril täitub kaks aastat ajast, kui ÜRO kiitis heaks kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) kõikidele riikidele, kaasa arvatud Eestile.

Kõikidelt ÜRO liikmesriikidelt oodatakse poliitika kujundamisel nendest 17 eesmärgist lähtumist – on oluline, et ükski meie tegu või poliitika ei teeks maakerale ega siin elavatele inimestele veel rohkem kahju. ÜRO liikmena on selle kohustuse võtnud ka Eesti.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solniku sõnul on kahe aasta jooksul toimunud hüpe teadlikkuses, kuid mitte poliitikates. “Euroopa ja teised arenenud riigid on enda edu üles ehitanud ainult majanduskasvu mõõtes. Inimeste heaolu on hüppeliselt kasvanud, kuid me ei mõtle igapäevaelus sellele, et meie tarbimisühiskond kahjustab inimesi ja loodust üle maailma. Kui kestlik areng ei muutu sisuliseks eesmärgiks, on tulemus reostatud planeet ja süvenev ebavõrdsus kogu maailmas, kaasa arvatud Euroopas.”

ÜRO kestliku arengu eesmärkidel on head võimalused saada majanduskasvu asemel arengu mõõtmise tööriistaks. SDG-de puhul on elukvaliteet seotud loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega, saavutades tasakaalu inimeste heaolu ja keskkonna võimaluste vahel. Majandusarengut mõõdetakse samuti, kuid see on üks osa suurest tervikust.

Selleks, et meil oleks võimalus enda lastele pärandada enam-vähem korras planeet ja vähendada ebavõrdsust maailmas, on vaja kogu Euroopa valitsustelt riigimehelikke otsuseid ja julgust neid valijatele selgitada. Poliitiliselt neid otsuseid pigem kardetakse, sest kui pühenduda kestlikule arengule, peab ümber vaatama kogu senise majandusliku süsteemi.

“Tarbimise asendamine säästmisega on suur ja vajalik paradigma muutus, kuid ükski valitsus ei ole olnud piisavalt julge, et see välja öelda ja tervikuna ellu viia. Tänu Eesti väiksusele ja IT-lahendustele on meil kiire ja paindlik riigivalitsemine. Miks mitte kasutada neid eeldusi, et kestliku arengu eesmärgid praktikasse viia ja paljudele riikidele eeskujuks olla?” lisas Solnik.

ÜRO 17 arengueesmärgist saab pikemalt lugeda siit.