Arengukoostöö Ümarlaua all tegutseb ka Kestliku Arengu Koalitsioon, mis koondab Eesti ettevõtteid, vabaühendusi ja riigiasutusi, kes tegutsevad maailma kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Milliste kestliku arengu eesmärkidega täpsemalt koalitsiooni liikmed tegelevad ning kuidas, saate teada sel kuul videoseeriast.

Tekstiili tootmine või kogu tööstusharu tekstiil ja mood on oma saastavuselt teine tööstusharu maailmas. Kasvuhoonegaaside koguheide on 1,2 miljardit tonni aastas, see on rohkem kui kogu õhu- ja meretranspordil kokku. Ja kui vaadata kuhu me sellise tootmisega oleme jõudnud, siis igasugused uurimused väidavad, et kui me samamoodi jätkame, siis aastaks 2050 me vajaksime kolme planeeti selleks, et nii suurel hulgal ressursse toota. Need jäätmehulgad, mis tekivad sellest tööstusharust on juba nii suureks kasvanud, et me ei ole võimelised nendega mitte kuidagi hakkama saama. Selle pärast teeb Reet Aus asju teisiti.

“Mina olen Reet Aus, ma olen ettevõtja, moedisainer ja vanemteadur Eesti Kunstiakadeemias. Ma arvan, et kuskil aastast 2002 olen teinud oma kollektsioone juba Upcycling-meetodil, mis tähendab seda, et ma uut kangast ei osta. Kuskil nii 7-8 aastat tagasi sattusin esimest korda Bangladeshi ja nägin oma silmaga masstööstust. Kui me räägime rõiva tootmisest, siis see, mis toimub tehases, sealt keskmiselt 20-25% jääb jäätmena maha. Ja loomulikult need ettevõtted ei ole jäätmekäitlusettevõtted ja paljudes riikides nagu ka näiteks Bangladesh puudub tegelikult meile arusaadav jäätmekäitlussüsteem ja see ongi see koht, kus ringmajandus osutub äärmiselt vajalikuks meile kõigile, mitte ainult Aasias, vaid tegelikult ka Euroopas. Ja seetõttu me töötasimegi koostöös Stockholmi Keskkonna Instituudiga (Stockholm Environment Institute) välja sertifitseerimissüsteemi Upmade. Upmade’i selline kõige suurem eelis ongi see, et ta toob tootjale täieliku läbipaistvuse, aitab teha keskkonnaarvutused, et aru saada kui palju me tegelikult võidame. Mingi aeg tagasi oli meil sertifitseeritud neli tehast ja jätkame tehaste sertifitseerimist, et globaalsel tasandil aidata seda probleemi lahendada ja loomulikult ka siin kohapeal Eestis. 

Kõik see, mida väärtustavalt taaskasutada ei saa, peaks minema ümbertöötlusesse ehk recyclingusse. Loomulikult see sama ümbertöötlus on tunduvalt keerulisem, pikaaegsem ja tunduvalt kallim protsess, kui väärtustava taaskasutuse (upcycling) protsess, kus sa saad selles samas tehases ülejäägid tagasi ringlusesse tuua. Aga kuna meie väga suureks jäätmeprobleemiks Euroopas on tekstiilijääde, ja mitte vaid siin, vaid ka teistes piirkondades, ja tekstiilijääde just nimelt kasutatud rõiva kontekstis, siis selline lihtne lahendus on kahtlemata äärmiselt vajalik.

Loomulikult ringmajanduse mudelist lähtuvalt on Upcycling või see millega meie siin tegeleme üks selline väike ideaalne mudel, väike utoopia. Me oleme oma kaubamärgi sees suutnud selle mõtte teoks teha. Kõik, mis me loome, loome olemasolevast materjalist. Meie tooted, me teame täpselt kust nad tulevad, mis materjalist nad tehtud on, milline on nende keskkonnamõju. Tegelikult me lahendame ühte probleemi, koristame teiste järgi ja tänu sellele on meie tooted positiivse keskkonnamõjuga. Loomulikult me oleme üsna pisikesed, aga meie selline näide peaks olema väikeseks tõestuseks tegelikult, et seda on võimalik teha ka suurel skaalal. Need lahendused näiteks akadeemilisel või väikeettevõtluse ja katsetuse tasemel on kõik olemas, need tuleb viia lihtsalt masstootmisse. 

• 

• 

•