Esmaspäeva õhtul käisin Ringvaate saates rääkimas sõbrapäeva kampaaniast “Ma ei osta roosat prügi!“. Intervjuu oli väga meeleolukas ja kirglik, aga saates ei jäänud väga palju aega selgitada, miks me seda kampaaniat üldse teeme 🙂

Mõeldes sõbrale

Kui ma sõbrapäeval kallile inimesele kinki valin, tahaksin talle öelda: “Sa oled eriline inimene ja tähendad mulle palju.” Psühholoogiast on teada, et kink on seda erilisem, mida rohkem on inimene selle kallal ise vaeva näinud. Ise kootud sall on armas, sest ilmselt tunneb kinkija minu värvieelistusi ja lisaks ma tean, et ta võttis enda kiirest päevakavast need tunnid, et spetsiaalselt mulle salli kududa.

Kui inimestelt küsida, et mis on elus oluline, siis sageli vastatakse – et lähedastega oleks kõik hästi ja tervis oleks korras. Meie tervis on aga väga seotud kõigega, mida tarbime – plastikust eralduvad kogu toote eluea jooksu mürgised ftalaadid, mida on seostatud hormoonsüsteemi häirete, viljatuse ja paljude muude haigustega. Pehmeid mänguasju, elektroonikat ja paljut muud on töödeldud leegiaeglustitega, et nad nii hästi tuld ei võtaks, mis on samuti hormoonsüsteemi häirivad ja kantserogeensed. Igasugu sädeluste sees on aga kroomi, mis tekitab astmat, allergiat ja hingamisteede probleeme. Jah, üks toode eraldi ilmselt suuri tervisehädasid ei põhjusta, aga me ei kasuta ju ühte toodet, vaid kümneid ja kui igaühe sees on neid alla normi, tuleb kokku kaugelt üle normi ulatuv keemiline kokteil.

Kui selle mõttega valentinipäeva väljapanekuid vaadata, tekib kergelt mõrkjas maik suhu – mida see meie suhte kohta näitab, kui kingiksin Sulle keemiast lehkava vidina, mille leidmiseks ei läinud muud vaeva, kui poodiminek ja mõne euro kulutamine?

Loodust tuleb hoida ka kaugetes kohtades

Tarbimise mõjust loodusele on väga palju räägitud, kuid kauba kogu elutsükkel on enamasti meie eest varjatud. See õnnetu vidin toodeti kuskil Hiina tehases, mis reostab eelkõige kohalikku loodust ja aitab kaasa kliimamuutuste tekkele. Siis pakendati kaup ohtrasse plastikusse (mille tootmine on veel eraldi ooper) ja transporditi see kümneid tuhandeid kilomeetreid, mis reostas ookeani ja õhku. Seejärel sõitis ta Eestis erinevate vaheladude vahel, kuni jõudis poodi, kust ta ära osteti. Ja tõesti, kinkimise hetkel sai temaga korraks nalja!

Varsti seisab see vidin kellegi kodus, reostades õhku ja siis jõuab prügimäele, kus temast imbub loodusesse aastasadade vältel kemikaale. Paljud neist on bioakumuleeruvad ehk ei kao kuskile, vaid jõuavad mullast loomadesse, taimedesse ja ka meie verre. Õõvastava näitena – vene ajal kasutatud väga mürgist DDTd on leitud pingviinide rasvkoest, kuigi seda sealkandis kunagi ei kasutatud ja see on keelatud juba kaua aega.

Raha

Eelmisel aastal kogu maailmas teenitud varandusest jõudis tervelt 82% maailma kõige rikkama 1% inimeste taskusse (allikas). See tähendab, et raha teenimise ja jaotamise süsteemiga on midagi väga korrast ära – rikkad muutuvad aina rikkamateks ja vaesed jäävad aina vaesemaks. Ja sellel pole midagi pistmist sellega, kes on tark või kes teeb tublilt päev otsa tööd. Eriti kurb on see osa, et rikkus on kogunenud just nende inimeste kätte, kes on selle saavutanud loodust reostades ja inimesi ära kasutades.

Nii, et mina vaatan iga rahatähte kui võimalust otsustada, kelle tegevust ma toetan. Suurkorporatsioonide maailm on keeruline, aga nii palju kui ma tean ja suudan, väldin ma näiteks Nestle toodete ostmist. Nad on tuntud enda ebaeetilise käitumise poolest ja korporatsioon omab lisaks toiduainetele, kohvile ja veele ka suurt osa kosmeetikatööstusest (Loreal, Garnier, Maybelline, Lancome, The Body Shop).

Kui sõbrapäevaks on üldse midagi vaja osta, saab kingituse leida väikestelt ettevõtetelt, kes kasutavad naturaalseid materjale ning hoolivad inimesest ja loodusest. Nii aitan ma neid, kes püüavad maailma paremaks muuta ja samas saan olla kindel, et kingitus väljendab ka seda, mida päriselt öelda tahan – kallis oled!

Autor:
Katrin Pärgmäe
Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht

Fotod: Pexels, ERR