Kliimamuutus on inimkonna üks suuremaid proovikive, millega hakkama saamiseks on teadlaste sõnul aega üha napimalt. See tähendab, et tegutseda tuleb äärmiselt kiiresti ja otsustavalt: vähendada kasvuhoonegaaside heidet, rabeleda lahti fossiilkütuste lõksust, lükata tagant taastuvenergia arengut, lõpetada energia raiskamine, hoida loodust.

Kliimamuutuse tulemuslikuks pidurdamiseks on meil vaja jõuda selleni, et Eesti ühiskonnas mõistetaks kliimamuutuse pakilisust ja tegutsemata jätmise või liiga aeglaselt tegutsemise hinda sisuliselt. Need, kelle tegevus kliimamuutust enim mõjutab, peavad hoomama kliimasüsteemi ja selle toimimist terviklikult, et osata leida toimivaid lahendusi ka kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks. Teisisõnu peavad kliimamuutuse suurimad mõjutajad oskama teha otsuseid ja tegevusi, mis toetaksid kliimamuutuse, ja ühes sellega elurikkuse kao, pidurdamist. Selleks algatas Eestimaa Looduse Fond otsustajate kliimakooli, mis on mõeldud Eesti ühiskonna praegustele ja tulevastele võtmetegijatele, eestkõnelejatele erinevates eluvaldkondades – ettevõtjaile, ajakirjanikele, riigiametnikele, poliitikutele jt. Kliimakool annab osalejatele unikaalase võimaluse kahe päeva jooksul põhjalikult läbi hekseldada kliimasüsteem, kliimamuutuse põhjused, mõjud ja sellega toimetuleku viisid ühes valdkonna tippekspertidega.

“Kuna kliimamuutuste skeem on keeruline, on kliimakool ja selle ekspertide hinnangud ja näited väga vajalikud, et kliimakriisi ulatust ja põhjusi paremini mõista,” räägib otsustajate kliimakoolis osalenud Riigikogu liige Hanah Lahe.

ELF alustas kliimakooliga 2023. aasta alguses ning praeguseks on tunnistustega lõpetanud kaks lendu ehk ligi 30 võtmetegijat Eestis.

ELFi eestveetavast otsustajate kliimakoolist rohkem: elfond.ee/kliimakool